Niall Williams „Neli
armastuskirja“
Inglise keelest
tõlkis Triin Tael
Kirjastus: Hea
Lugu, 2025
352 lk
Isabel ja
Nicholas kasvavad erinevates paikades Iirimaal. Elud neil on mingis suhtes sarnased, kuigi kulgevad omi teid.
Siiski on nende ristumise määratus olemas, sest eludel on olemas saatus ja ning
selle määratuseni jõudmiseni tuleb läbida omad etapid.
Loomulikult ei
peaks üldse pealkirja kõlas ja sõnumis kinni olema, aga minu jaoks tõotas „Neli
armastuskirja“ imalat naistekat ja küllap minagi oleksin tast mööda kõndinud,
kui Mae poleks raamatut Instagrammis kiitnud. Igatahes hakkasin kiitusel sabast
ja asusin isuga lugema ning olen siiralt tänulik selle soovituse ees. Sest selles raamatus on lisaks toredale
süžeele ka ohtralt teksti ilu, siin on alguse ja lõpu ilu ning vahepeal on
kulgemise, ettemääratuse ning mõistuse hääle ilu ja valu. Armastust on muidugi
iga kandi pealt, vanemate armastus laste vastu ja vastupidi ning romantikat ka.
Samas on see ka elude lugu, mis
libisevad sujuvalt üle aastate ning lugedes ei märkagi, millal lastest on
saanud täiskasvanud, keda saavad saatuslikud valikud ja piiravad otsused. Samas
on veidi aimata, kuhu see lugu võib välja viia, kuid siiski on lõpp täiesti
teistsugune.
Igatahes taas üks
imeline lugemiselamus!
Raamatus on palju
tähenduslikke lauseid, neist mõned kirjutasin välja:
Abielunaised loovad oma mehi. Nad hakkavad pihta
sellest tahumatust toormaterjalist, sellest prohmakaid tegevast, heade
kavatsustega ja nägusast nooruslikkusest, millesse nad on armunud, ning
alustavad siis neljakümne aasta pikkust vankumatut tööd, mida on vaja sellise
mehe tegemiseks, kellega nad on suutelised koos elama lk 69
Armastuses muutub kõik, ja kõik jääbki muutuma. Pole
vagusiolekut, südamekella seiskumist, kus
õnnehetk jääbki igavesti kestma, on vaid iha ja vajaduse lakkamatult
surisev edasiliikumine, mis kerkib ja langeb, kerkib ja langeb, tulvil
kahtlusi, siis jälle veendumusi, mis muutuvad iga hetkega ning millest saavad
jälle kahtlused lk 163
…tähendus peitub süžees, vormis, et see kuidas ja kellega
me ka oma kõige lihtsamate tegemiste käigus kohtume, on imekeerukalt ja –peenelt
mingisse suuremasse mustrisse klapitatud, et meil pole vaja teha midagi muud
kui järgneda märgile …. Lk 231
Filmi treiler ka:
