Suurepärane abielu

 

Frances Mayes „Suurepärane abielu“

Inglise keelest tõlkis: Anne Kahk

Kirjastus: Varrak, 2025

340 lk

Dara pereliini naistel on olnud eeskujulikud abielud – nii vanemate kui ka vanavanemate suhted on kantud harmooniast ja mõistmisest. Dara vanaema Charlotte, kes on elukutselt psühholoog, on isegi kirjutanud abieluteemalisi raamatuid. Ka Dara näib astuvat samale rajale: tema kihlatu Austin on tark, nägus ja intelligentne – igati vääriline kaaslane. Ometi tuleb ilmsiks asjaolu, mis paneb Dara langetama ootamatu otsuse: pulmad jäävad ära.

„Suurepärane abielu“ on rahulik ja mõtlikult kulgev romaan, millel algusest saati näib õnnelik lõpp olevat käega katsutav. Kuigi loos leidub ka kurbust, puuduvad selles viha, vägivald ja vaen. Frances Mayes’ile omaselt on tekst täis olustikukirjeldusi – maastikud, tänavad, toidud ja argipäevased detailid loovad tasakaaluka ja mõtiskleva meeleolu.

Romaanis on palju kohalolu ja sisekaemust: tegelased analüüsivad oma olukorda, elukäiku ja võimalikke valikuid. Tsiteeritakse tuntud kirjanikke, eriti Yeatsi – see on loogiline, arvestades, et suurem osa tegelastest on kirjandusega seotud.

Kui võtta see lugu kui eluõpetus, siis selle keskne sõnum on andestamise oskus. Ka andestamine on valik – kui on tahe, on ka tee selleni.

„Suurepärane abielu“ on ilus, soe ja südamlik armastuslugu – just selline, mis sobib suurepäraselt rahulikuks suviseks lugemiseks.

Inimesed, kes suudavad nutta, on endaga sina peal lk 31

 

Tõeprojekt

 

Clare Pooley raamatul on nii äge pealkiri, et äratab uudishimu ja kutsub lugema. Projektipõhine elu, kõigest saab projekti, isegi tõest võib saada projekt -„Tõeprojekt“.😉

See lugu saab alguse rohelisest kaustikust, pealkirjaga „Tõeprojekt“. Monica leiab kaustiku ja loeb Juliani pihtimust. Monica ei ole ise ka oma eluga rahul ja kasutab samuti kaustikut pihitimise paigana. Nii kogub see kaustik muresid üsna mitu, sest kaustiku leidjaid ja sinna kirjutajaid on veelgi.  Need pihtimused viivad omakorda kokku pihtijad ja tekib tore sõpruskond: eakas maalikunstnik, kohvikupidaja, endine sõltlane, seljakotireisija, suunamudija ja veel mõned persoonid. Seltskonnas tekivad omad sümpaatiad ja  ka armastus lööb lõkkele. Igatahes muudab see väike kaustikule kurtmine kõigi sinna kirjutajate elu ning nii mõnigi mõtestab oma senise elu ümber ning on valmis alustama uuelt lehelt.

Lihtne ja hoogne raamat. Iga peatükk on erineva tegelase vaatevinklist, mis mõjutab lugemisele pühendatud aega (kui rohkem jaksu lugeda ei ole, siis paari tegelase loo ikka jõuab lugeda) positiivselt.   „Tõeprojeket“ on lihtne ajaviide, kus on romantikat, erinevaid inimsuhteid, toredat seltsielu, hoolimist ja armastust ning tõe tunnistamist. Juba tõe tunnistamine on pool võitu muutumise teel. Ja  ilmselt on ka  tõde see, et igaüks  püüab aeg-ajalt reaalsusest põgeneda omal viisil, kes üksiolemisse, kes sotsiaalmeediasse, kes punktuaalsusesse, kes narkootikumidesse.  Kaustiku mõte oli väga hea ja küllap on nii, et kui sa tead kellegi lugu ette, siis vaatad teda hoopis teise pilguga.

Mina sellest loost vaimustusse just ei sattunud, aga samas laita ei ole ka midagi. Kusagil üle poole raamatust pakkus pinget hästi, aga edasi jäi vaid see ootus, et kes kellega lõpuks kokku jääb. Enamasti ootan raamatult rohkem ootamatusi ja miskit enneolematut, vähem etteaimatavat. Samas ajaviiteks lugeda ei olnud paha. Ja eriti suur pluss on vägivallata lugu, milles on null pahatahtlikkust, null vägivalda ja üks väike vale. Seda ei ole ka sugugi vähe!

Kui üht väljamõeldist piisavalt palju rääkida, saab sellest tõde või midagi selle lähedast lk 207

Kirjastus: Varrak, 2020

349 lk