Põdravalem

 

Jänesefaktor sobis mulle hästi, ja õnneks on  Antti Tuomainen kirjutanud ka järje, seekord siis Põdravalem. Kuuldavasti peaks kolmas osa ka tulema.

Tegevuspaik on sama, ka tegelased enam-vähem samad, mis Jänesefaktoris.   Henri Koskinen on seikluspargi tänu matemaatilistele valemitele stabiilsele tasandile toonud, kuid surnu ülestõusmine lööb senise elu taas sassi. Ka tarnijatega on raskusi ja ausal teel asju ajada on pea võimatu. Henri soov on täiendada seiklusparki uute, kulutõhusate atraktsioonidega, kuid silmajäänud Põdravalemi-nimeline atraktsioon, mis peaks olema tõeline tõmbenumber, on takistute taga kinni. Aga matemaatiline meelekindlus aitab siingi omajagu ning ausus on tee, mis ei vii eesmärgini.

Samasugune jantlik lugu on see teinegi osa. Natuke kriminaalne, pisut armastust, pisut kavalust ja kavaldamist, vennalike suhteid, andestamist ja mõista püüdmist. Pisut rohkem on siin lahatud ühe seikluspargi hingeelu, ehk teisisõnu, kuidas rahvalt nutikalt rohkem pappi välja meelitada, sest milleks see seikluspark siis loodud on. Kõik see jant hoiab aga kenasti nina raamatus ning mingil rahulikul moel loed ja ei imesta, et  üks lihtne seikluspargi lugu on sind kenasti taas endasse haaranud.

Kirjastus: Varrak, 2022

256 lk

Jänesefaktor

 

Raamatu kaanepilt ja pealkiri on eristuvad ning tagakaane info lubab teistmoodi lugemist. Antti Tuomainen „Jänesefaktor“.

Henri Koskinen on elukutseline kindlustusmatemaatik, kuid nüüd, mil suri tema vend, sajab talle kaela seikluspark SinuMinuFun koos kõigi võlgade ja muude kohustustega. Selgub, et see juhtimine nii lihtne ei olegi, sest oma raha ootavad seikluspargile laenu teinud kurjategijad ning rahalist seisu parandada ei ole sugugi lihtne.Samas ilmselt teadis ka vend Juhani, et matemaatiline mõtlemine aitab üle igast mäest. Kuid kas ikka igast`?

Jänesefaktor on tõepoolest täiesti teistsugune raamat, see on nagu kompott Mika Nousiainenist, natuke on Tuomas Kyröt või siis on kõik vastupidi. Igatahes on seegi lugu üsna üle võlli, kisub kohati kriminaalseks ning väike armulugu on ka olemas. Päris klassikalisest  krimist on siiski asi kaugel, sest klassikalise krimi jaoks on sündmuste kulg kuidagi pehme ning sõna otseses mõttes tapmine ei näi siin üldse kuriteona. Ilmselt on asi selles, et kui seda teeb n.ö hea, siis see oleks nagu hädatapmine, mis omakorda pehmendab suhtumist. Igatahes mulle meeldis, sest siin on väga kastist välja mõeldud ning kokku on saanud tore lugemine.

Olen kogemustest õppinud, et kui mingi asi mind morjendab, siis pean kõigepealt leidma selle osategurid, sooritama arvutuse ja vaatama, mis on lõpptulemus lk 128

Kirjastus: Varrak, 2022

294 lk

Hoia mul käest

 

Jälle krimi lainel. Seekord Prantsuse autor Michel Bussi.

Mees, naine ja nende kuue aastane tütar  veedavad puhkust Reunioni saarel. Kõik näib parimas korras, kuid ühel päeval kaob naine ning juurdluse märgid viitavad süüdlasele, abikaasa Martialile. Mida teha, kui näid ilmselge süüdlane`? Mees valib põgenemise tee, haarab  kuueaastase Sofa ja üritab kaduda. Põgeneda saarelt näib olevat võimatu missioon, sest saar ju.  Pagemisteele jäävad laibad ja muidu ohtlikud olukorrad. Kas see kõik ikka täpselt nii on nagu näib, see küsimus on kogu aeg õhus ning paneb raamatu järele haarama.

Krimi on ikka ja alati teada valik, sest miski on enne lugemist selge - keegi tapetakse, keegi on süüdi ja üsna sageli on keegi ka süüdi lavastatud. Selles loos tapetakse aga inimesei nagu kärbseid ning lugu keerab sedapidi, et raske on veenduda mehe süütuses, kuigi süüdlase muljet ta kogu aeg ka ei jäta. Krimi on nagu riknenud kapsas, ikka kiht kihi haaval lähened söödavale osale. Eks selleski loos neid kihte on, mis süüdi või süütusekihte avavad ning ühtlasi võtavad üsna hästi oma võimusesse. Samas see krimikiht ei eristu millegi poolest, on kurikael, on kannatajad, on mineviku saladused, on ootamatud takistused,  mingit peadpööritavat seiklust ei arenenud. Minu jaoks oli parim osa raamatust Reunioni saare loodusekirjeldused. Isegi klõpsisin google lahti ja kogusin veidi infot. Kutsuvalt on seda saart kirjeldatud küll: väike, mägine, lopsakas loodus, vulkaaniline ning natuke Havai sarnane, suurepärane matkajate paradiis.

Kirjastus: Varrak, 2022

328 lk