Jeanette
Winterson „Apelsinid pole ainsad viljad“
Tõlkis Kätlin
Kaldmaa
Kirjastus: Hunt,
2024
240 lk
Jeanette on
lapsendatud perre, kus valitseb range evangeelne religioon. Kasuemale on tema
usk püha ning pereliikmed peavad järgima usuga kaasnevaid käitumisnorme,
riitusi. Tüdrukut valmistatakse ette misjonäri eluks, kuid vanuse edenedes saab
tüdrukule selgeks, et tema tõmme on samasooliste vastu ning see tunne välistab
misjonäriks olemise. Konflikt ema ja usukogukonnaga on seega paratamatu. Ja
samas tekib ka küsimus, kas ka kõik need usujärgijad ongi nii moraalsed nagu
seda ususeadused ette kirjutavad.
Taas oli väga
omamoodi lugemine just temaatika, loo ülesehituse ning ka kogu selle
mõttearenduse pärast. Iga peatükk kannab
piibliraamatu nime, kuid see on Jeanette elu. Nii et siin on palju allteksti
ning ka müütilisust, mis seguneb reaalsusega. Tekst ja mõttearendused on väga
nauditavad lugeda. Ilmselt mõjutab seda ladusust ja ehedust ka asjaolu, et lugu
on autobiograafilise olemusega, mis tuleb sügavalt inimese sisemusest.
Mõtteainet pakub see lugu palju nii usu kui ka armastuse poole pealt. Äärmused
on alati ülevõlli ning kui sellesse tiritakse kogu perekond, siis kõlab see
pigem terrorina. Maailm on natuke avaram, kui see, mida kodus õpetati. Igatahes selle teksti ilu pärast võib raamatu
võtta lahti ka suvaliselt lehelt ja ka siis on tore lugeda.
Suurepärane
lugemiselamus!
Miks on nii, et
inimestele ei meeldi see, mis nad on, aga neile meeldib see, mida neile
öeldakse, et nad olla võiksid?
No comments:
Post a Comment