David Nichollsi „Meie“ on väga mitmekülgne raamat. Sellesse
on mahub nii suhete lahkamist kui ka piisavalt informatsiooni kunstireisi jaoks
Euroopas. Samas siiski reisiraamatuna ei ole ta nii arvestatav, loos domineerivad
siiski suhted ning nende ootamatud hargnemised.
Jutustuse keskmes on perekond: isa, ema ja 17 aastane poeg, ning
lugu kantakse edasi isa Douglase mõtte läbi. Douglas on naisele turvaline mees:
hoolitseb pere eest, püüab mõelda kõiki käike ette, on toetav, tähelepanelik, kuid
temas puudub igasugune spontaansus. Connie on aga kirglik naine, kes tugineb
paljuski oma vaistule ja emotsioonidele ning ei muretse nii väga oma reputatsiooni
ja käitumise pärast. Suhteliselt erinevad isiksused, kuid nende abielu siiski
toimis enam-vähem pilvitult pikki aastaid. Lugu hakatakse jutustama hetkest,
kui naine teatab mehele, et nende abielu on läbi. Perena koos plaanitakse
siiski minna veel viimasele Euroopa kultuurireisile. Reis on põhjalikult
kavandatud mehe poolt, ning ka siin ei jagu spontaansusele ruumi. Samas
ootamatu olukord avab ka mehes tema varjatud poole. Parandamist ei taha mitte
üksnes mehe ja naise suhted, vaid ka mehe ja poja suhted.
Lugu jutustatakse vaheldumisi: kaks peatükki olevikku ja kaks
peatükki minevikku ning selline ülesehitus hoiab lugemisel parasjagu pinget
üleval. Üldmulje raamatust jäi kui rahulikult voolavast jutustusest, kus midagi
juhtub, aga samas siiski midagi erilist ei juhtu ka. Mõtlemisaineks jäävad
kindlasti inimsuhted, mida selles loos on lahtiharutatud päris põhjalikult.
Oli tore lugemine!
Hetkes elamisega on see häda, et hetk läheb mööda. Ajed ja spontaansus ei arvesta pikema ajaga, vastutuste ja kohustuste, võlgade maksmise ja lubaduste täitmisega. lk 266
Hetkes elamisega on see häda, et hetk läheb mööda. Ajed ja spontaansus ei arvesta pikema ajaga, vastutuste ja kohustuste, võlgade maksmise ja lubaduste täitmisega. lk 266
No comments:
Post a Comment