Monday, June 15, 2015

M.E.I.E



 
David Nichollsi „Meie“ on väga mitmekülgne raamat. Sellesse on mahub nii suhete lahkamist kui ka piisavalt informatsiooni kunstireisi jaoks Euroopas. Samas siiski reisiraamatuna ei ole ta nii arvestatav, loos domineerivad siiski suhted ning nende ootamatud hargnemised.

Jutustuse keskmes on perekond: isa, ema ja 17 aastane poeg, ning lugu kantakse edasi isa Douglase mõtte läbi. Douglas on naisele turvaline mees: hoolitseb pere eest, püüab mõelda kõiki käike ette, on toetav, tähelepanelik, kuid temas puudub igasugune spontaansus. Connie on aga kirglik naine, kes tugineb paljuski oma vaistule ja emotsioonidele ning ei muretse nii väga oma reputatsiooni ja käitumise pärast. Suhteliselt erinevad isiksused, kuid nende abielu siiski toimis enam-vähem pilvitult pikki aastaid. Lugu hakatakse jutustama hetkest, kui naine teatab mehele, et nende abielu on läbi. Perena koos plaanitakse siiski minna veel viimasele Euroopa kultuurireisile. Reis on põhjalikult kavandatud mehe poolt, ning ka siin ei jagu spontaansusele ruumi. Samas ootamatu olukord avab ka mehes tema varjatud poole. Parandamist ei taha mitte üksnes mehe ja naise suhted, vaid ka mehe ja poja suhted.  

Lugu jutustatakse vaheldumisi: kaks peatükki olevikku ja kaks peatükki minevikku ning selline ülesehitus hoiab lugemisel parasjagu pinget üleval. Üldmulje raamatust jäi kui rahulikult voolavast jutustusest, kus midagi juhtub, aga samas siiski midagi erilist ei juhtu ka. Mõtlemisaineks jäävad kindlasti inimsuhted, mida selles loos on lahtiharutatud päris põhjalikult. 

Oli tore lugemine!

Hetkes elamisega on see häda, et hetk läheb mööda. Ajed ja spontaansus ei arvesta pikema ajaga, vastutuste ja kohustuste, võlgade maksmise ja lubaduste täitmisega. lk 266

No comments:

Post a Comment