Kui kõik kokku liita

 

Suvine aeg soosib riiulist valima kergemat kirjandust ja just nii võib nimetada Jojo Moyes´i  kirjapandud lugu.  Ka kaaneinfo lubab, et tegemist on ühe vastupandamatu armastuslooga.

Selle loo keskmes on pisut ebaharilik pere: ema Jess, matemaatikageeniusest tütar Tanze, gootistiili harrastav kasupoeg Nicky, hiiglasuur koer Norman ning üks tarkavaraarendajast võõras mees Ed. Pere on vaene, ema rabeleb tööd teha mitmel rindel. Ootamatult selgub, et tütar võib saada Püha Anna kooli, kui vastuvõtukatsed ära teeb. Selleks tuleb sõita Šotimaale. Juhtub nii, et sõidutajaks on Ed. Teekond kujuneb aga pikemaks, kui peaks. Selle ajaga muutub nii mõndagi.

Üldiselt ei ole raske ära arvata, mis edasi juhtub. Juhtub see aga enne lõppu ning vaid väike takistus on veel teele veeretatud enne lõpplahenduse saabumist. Kui kõik kokku liita: sisu, kirjastiil, pinge üleskruttimine, siis tegemist on täiesti helge ja pingevaba raamatuga. Mõtlema panevaks osaks on kiusamine ja sellega toime tulek. Kusjuures nõuanded kiusamise vastu olid täiesti asjalikud.

Tasub lugeda küll!

Õnneliku elu saladus on lühike mälu. lk  129

Sa saad olla üksnes nii õnnelik kui su kõige õnnetum laps. lk 133

Kõik inimesed, kes mulle tõeliselt midagi  tähendavad, olid omal ajal koolis väheke imelikud. Omad inimesed tuleb elus lihtsalt üles otsida. lk 168

Imelik, kuidas saab sellest puudust tunda, kelle üle muidu kurtsid. lk 343