Avantüür
Kui raamatul on nii eriline
väljanägemine, siis seda kohe peab lugema – sellise esmamulje jätab Audrey
Magee debüütromaan „Avantüür“. Esmamuljes õnneks
pettuma ei pea, lugemiselamus oli võimas.
Tegemist looga Teise maailmasõja
aegadest. Saksa tüdruk Katharina ja Saksa sõdur Peter abielluvad, kummalgi
esilagu mõttes vaid omakasupüüdlikud eesmärgid: Katharina soovis saada
lesepensioni, Peter aga rindelt pikemat puhkuseaega. Esialgu fiktiivsena
mõeldud abielust kasvab kiiresti välja armastus. Kuid Peter peab tagasi
Venemaale sõtta minema ja Katharina oma elu edasi elama Berliinis, kus ta elab
koos oma natsismiideedest ajupestud vanematega.
On sõda, mis muudab elusid. Edasi
antakse ühelt poolt nappide katketega sõjakoleduste keskmest Peteri vintsutusi,
millele vastandub Berliini natsiaegne glamuur. Peter on esilagu patriootlikult
meelestatud, ta usub suure Saksamaa võimsusse ja sõja ülla eesmärgi õigsusesse.
Võit näib kindlamast kindlam. Katharina on uhke oma mehe üle ja usub, et Saksamaa
võidab sõja ning Peter naaseb.
Väga huvitav on jälgida, kuidas muutuvad
olud muudavad inimeste käitumist ja valikuid. Kusjuures need valikud muutuvad
sõjaolukorras ja ellujäämisinstinkt jääb alati peale. On üsna inimlik võtta
hukkunu jalast vildid, võtta temast allesjäänud toiduained, ning lõpuks suutmata
pidevat nälga ja külma taluda, anda end vaenlasele vangi. Sellised olid Peteri valikud. Samas näib ebainimlik kolida juutide uhketesse
elamistesse, kanda nende riideid, lasta end mõjutada kasuahnusest, pugeda
neile, kust midagi saab. Selline oli Katharina elu. Samas tuli neil mõlemal,
vaatamata oma senistele veendumustele, anda lõivu oma au ja väärikusega.
Raamat koosneb peamiselt
dialoogidest, vahele ka Peteri ja Katharina kirjad, mis on südamlikud,
üksteisele lootust sisendavad, kuid mitte lõpuni ausad – absoluutse tõe eest
prooviti üksteist säästa. Tõde võib olla valusam. Minu arvates näidatakse siin
raamatus sõda ka pisut teises valguses, täiesti tavalise sõduri vaatenurgast,
kellel ei ole taganemisteed mitte kusagile. Otsekoheselt ja usutavalt on
kirjeldatud nälga, piina, alandust ja lootuse kahanemist.
Kuigi raamatu teema on väga raske ja jube, on lugu haaravalt põnev, lugemine
edeneb kiiresti ja mulle väga meeldis kogu see kontseptsioon: raamatu
ülesehitus, psühholoogilisus, omapärane välimus, loo loogiline ülesehitus, tutvustav tekst
tagumisel kaanel, ka teksti suurus . Lugedes oled nagu filmis, nii ehtsalt
toovad need dialoogid sündmustiku esile.
Raamat sobib neile, kes otsesõnu kirjeldatud sõjakoledusi liiga häirivaks ei pea.
Kirjastus: Petrone Print
352 lk
Veel on lugenud:
Kui raamatul on nii eriline
väljanägemine, siis seda kohe peab lugema – sellise esmamulje jätab Audrey
Magee debüütromaan „Avantüür“. Esmamuljes õnneks
pettuma ei pea, lugemiselamus oli võimas. 
No comments:
Post a Comment