Vilja teine elu
Kalle Muuli ja Tiit Pruuli on
pannud kokku raamatu, mis pealkirja järgi näib kajastavat Vilja Savisaare ühte
eluetappi. Üldjoontes räägitaksegi Vilja
talutares veedetud lapsepõlvest, kooliteest, ühisest elust Vahur Kersnaga, kuid
minu arvates on raamatu põhirõhk rohkem Eesti poliitika ajalool läbi 90ndate
2000ndateni, milles peaosa mängib Edgar Savisaar, käevangus ustav Vilja. Head
muljet sellest kõigest ei jäänud. Pigem tundus, et kasulikud kokkulepped,
sahker-mahker, salasobingud, käsi-peseb-kätt mängud iseloomustasid seda
lähiajaloo aega. Vilja on olnud küllalt avameelne ja avaldanud ka selliseid detaile,
mis oleks võinud tema enda teada jääda. Minu meelest näitavad alati sellised paljastavad
ülestunnistused pigem tunnistajat halvemas valguses. Aga küllap nii on, et kui
oled sattunud huntidega ühte lauta, vast tuleb siis ka samamoodi ulguda. Ja
vahet ei ole, kas oled sinna sattunud teadliku valikuna või juhuste
kokkulangemiste tõttu.
Loen hetkel Audrey Magee „Avantüüri“.
Selle annotatsioonist leidsin katkendi, mis sobib väga hästi kokku võtma raamatu
"Vilja teine elu" sisu: Siinne lugu võib ekstreemsetel juhtudel sündida ükskõik
kellega. Võimu najal oma elu edendamine pole kuidagi võõras ka meie inimestele,
nii et paralleelide tõmbamine natsi-Saksamaa ajupestud sakslaste ja siinsete
kokkuleplaste vahel peaks olema kerge. Vaevalt vajab vastamist küsimus, kas
pimesi kuuletumine viib ikka haljale oksale või oled lihtsalt võimule kasulik
idioot, kuniks sind vajatakse.
Skandaali ja kõmu on ka vaja,
muidu poleks rahval jutuainest ja selle jagu oleks elu igavam – seda eesmärki
see raamat täidab küll.
Kirjastus: Go Group, 2015
343 lk
Mart Soidro kirjutab "Sirbis":
No comments:
Post a Comment