Hunt metsas

Martin Allison Booth on sündinud Suurbritannias, kuid  juured on Eestis ja „Hunt metsas“ tema juurtest kõnelebki. Rohkem infot ei olegi tegelikult mulle vaja, juba see teave, et autor on Eesti päritolu, kutsub lugema. 

Tegevus raamatus kulgeb läbi sõja. Hendrik Kotkas on mereväe kaptenleitnant, kelle õlekõrs Eestimaa pääsemiseks nõukogude okupatsioonist on teha koostööd sakslastega. Ta on luureohvitser. Samas mängib ta topeltmängu, sest ka Inglise luurele on ta oma sõrme andnud. Perekond õnnestus evakueerida Saksamaale Köningsbergi. Elupaik võiks ju olla turvalinegi, kuid võõrastesse suhtutakse umbusuga ja ega usaldada tegelikult kedagi ei tohigi.  Haige ema eest hoolitsevad lapsed ja õnneks on ka abivalmis inimesi. Kaptenleitnant Hendrikul on vaja loota ja laveerida oma oskuste ning võimaluste piires. Lõpuks on need piirid üsna ahtakesed.

Nii et sõjateemaline raamat, milles on absoluutselt oma vaatenurk. „Hunt metsas“ on autori ema perekonna lugu, kuid samas ka Eesti lugu ja sõjapõnevik. Nimed on väljamõeldud ja autor on andnud tõsielusündmustele teatud ilukirjandusliku värvingu. Minu arvates toob selline lähenemine ajaloo kenasti dekoreerituna kätte, lugu ei ole kuiv, tal on kindlasti juures rohkem värve kui see oleks olnud lihtsalt dokumentaalne lugu.

Parasjagu põnev raamat on ka hästi ülesehitatud. Mulle meeldis väga. Lugedes mõtlesin, et millise piirini ikka inimesed tegelikult viidi, ja seda lihtsalt ühe „isakese“ pärast,  kes ajuloputada saanud inimestele muutus jumalaks, mis tähendab, et ta suutis allutada masse oma ideaalide elluviimiseks. Aga kui vaatad sõduri põue ja sealt vaatab vastu perekonna foto, siis saad ju aru, et tegelikult on kõik lihtsalt inimesed, tööriistad nende „jumalate“ käes.

Kirjastus: Eesti Raamat, 2018

396 lk