Peidus su silme all

Põnev kaanekujundus, anne & stiili soovitus ja märksõna „põnevik“ kinnitasid minu pilgu Caroline Louise Walkeri debüütromaanile ja nii küpses lugemise otsus.

Doktor Robert Hart elab unistuste elu. Tal on prestiiži oma kodulinnas, väärikas amet, ilus kodu, rikkust ja vara, imekena noor naine ning suhted pojaga eelmisest abielust arenevad ka tõusvas joones. Mida elult veel tahta!? Vist ei midagi, kui ei oleks asjaolusid, mis seda kõike hakkaks allamäge vedama. Kui poeg Jonah  tuleb isa juurde suvevaheaega veetma, on tal kaasas ka sõber Nick. Doktor Hartile ei näi päevad enam nii turvalised kui seni ja väikesed valged valed, mis esialgu pidid olema vaid väikesed valed, viivad endaga kaasa ja veeretavad kogu seda turvalist kremplit allamäge.

Lugesin pea pool raamatut ära ja mingit põnevust sealt ei leidnud. Lihtne, tavaline rikaste ja ilusate elu, ei midagi erilist. Kui loosse tekkis laip, siis tuli muidugi põnevust ka. Sellegipoolest kvalifitseerub see lugu minu jaoks täiesti tavaliste harju keskmiste hulka, mida täna loed ja homme unustad. Hetkeks ju omajagu köitev oli, aga süžee käigud on nii tavalised, paljugi etteaimatavad, seega erilist elamust ei pakkunud. Doktor ise on muidugi sümpaatne tegelane ja teatud hirmud sellise ilusa ja turvalise elu juures on täiesti mõistetavad. Lõpplahenduses ei olnud ka midagi üllatavat. 

Valikus peitub vastutus. Maailmas on asju, mida me ei saa valida: nimed või sünnipäevad näiteks. Me ei vali oma andeid. Me ei vali ka oma deemoneid. Neil on samasugune võim ja õigus nagu nimel, sünnipäeval või geneetikal. Lk 78

Kirjastus: Helios, 2019

326 lk