Ärevil inimesed

Olen lugenud päris mitmed Fredrik Backmani teosed ja need on olnud minu teetass, seega ei ole kahtlustki, et kõik mis ilmub, pakub mulle huvi. Seda enam, et selle loetud raamatu pealkiri „Ärevil inimesed“, on täpselt kümnesse tänaste sündmuste taustal.

Nagu ikka, on Backmani loodud tegelased omamoodi veidrad kujud. Seekord on korteriesitlusel kokku saanud kamp inimesi: maakler; huvitav vanapaar, kelle hobi ongi käia sedasorti üritustel; autistlike joontega daam; üks eakas naine; küülikupeaga mees; homopaarike, kellest üks oli lõpurase ja muidugi maskis röövel, kes selle kamba kõik pantvangi võtab. Röövel vast ei olekski röövliks hakanud, kui kõik ei oleks viltu vedanud. Seal nelja seina vahel kooruvad iga inimese iseloom ning kiht-kihilt avanevad inimeste taust, mured ja rõõmud. Muidugi kui on pantvangidraama, siis on kohal ka politsei. Sedakorda on politseinikud isa ja poeg, kes näevad selles oma võimalust...

Jah, eks see lugu ise tundus kohati jabur ja mingil viisil jabur ta ongi, kuid see eluterve huumor, mõnusad filosoofilsed elulised küsimused, inimlikud probleemid teevad selle lugemise väga nauditavaks. Tekst on hästi sisutihe, seda ei saa lugeda n.ö lasen silmadega üle, pigem tuleks lugeda nii nagu keegi loeks sulle ette ilmekalt, emotsiooniga, vahepeal nuttes, vahepeal naerdes. Mulle meeldis, et kirjanik ei lahanud ühtegi tegelast poolikult ning raamatu lõpus võtab ta kõik otsad nii armsalt kokku, kedagi unustamata, keegi ei jää ripakile, ta annab kõigile lootust.

Mulle meeldis see raamat, sest kõik kokku (lugu, tõlge, tekst, loo ülesehitus jne) on paganama hea, puudutab kõige tundlikumaid hingekeeli ja kinnisemaid tundelukke nii, et raamatu lõppedes tunnedki, et klomp on kurgus ja pisaradki pole kaugel. Nagu ütleb Backman, on see raamat idiootidest, kuid see idioot oma elu ja probleemidega võid olla sina, sina ja sina ning ka mina.

"Ärevil inimesed" on nagu rusikas silma auku just tänasel päeval, mil kogu maailm on ärevil koroona hirmus ja inimesed on otsekui pantvangi võetud. On ju ütlematagi selge, et just kriisiolukordades avaldub meie tõeline pale. 

Raamat on täis mõnusaid mõtteid, mis on nagu eredad pärlid, tahtnuks neid kõiki üles kirjutada, kuid jah,  see blogipostituks veniks siis meetri pikkuseks.  Need mõtted on loogilised ja lihtsad, kuid ise selliselt mõelda küll ei oska, oskan vaid kaasa noogutada ja tunnustada, et Backman oskab! Ta oskab kõik laused luua nii, et seal puudub üleliigne müra, kõik on vaimukas ja tabav.  Mina olen vaimustuses!

See on täiesti vapustav, et teist inimest võib tunda ainult selle kaudu, mida ta luges lk 225

Jumal ei kaitse inimesi nugade eest. Sellepärast jumal andiski meile ligimesed, et me saakisime üksteist kaitsta lk 180

Kas sa tead, mis on ühele lapsevanemale kõige hullem`? Et alati mõistetakse sind hukka sinu kõige halvema hetke järgi. Võid miljon asja õigesti teha, aga üksainus asi läheb valesti ja siis jääd alatiseks selleks vanemaks, kes vaatas korraks mobiili, samal ajal kui laps mänguväljakul kiiguga vastu pead sai. [...] Lapsevanemaid defineeritakse ebaõnnestumiste kaudu lk 23

Kirastus: Varrak, 2020

287 lk