Huvitavatest persoonidest
on alati põnev lugeda, ja Peeter
Volkonski seda loomulikult on. Kuuldavasti olevat ta selle raamatu kokku
kirjutanud vaid sellepärast, et palgapäev oli kaugel ja ta vajas veidi
finantse. Kes teab, võib olla oli nii, võib olla ei olnud, kuid oma üllitised
on ta sellesse raamatusse kokku koondanud küll.
Volkonski on
ladunud letti mõnusalt kireva lugude kaleidoskoobi. Ta ei lähene asjadele
üldsegi traditsiooniliselt, vaid ikka omamoodi. Nii on saanud lugudeks kõigi
aastaaegade n.ö pahed; kurvastamise asemel laulab ta oodi haiglapäevadele,
lõbusalt jutustab oma reisiseikadest ja lapsepõlvest. Värsisepp on ta ka ja
needki on raamatus olemas. Enamus neist lugudest on autobiograafilised, kuid
igal lool on oma puänt olemas.
Mulle meeldis
tema kirjutamise laad ja see teravmeelne humoorikas vaimukus, mis neis lugudes
on. Lihtsad lood, lihtne lugeda. Mõnus öökapiraamat.
Kirjastus: Menu
Kirjastus, 2009
159 lk
No comments:
Post a Comment