Eelkõige võlus mind Kate Bromley raamatu pealkiri: „Räägi
minuga raamatute keeles“, mis kõlab väga romantiliselt ja kuidagi targalt. Nii
ma siis seda päris kaua, igal õhtul ampsuke, lugesin.
Kara on kirjanik, tema ampluaa on naistekad. Kutse parima
sõbra pulma on meeldiv, kuid millegipärast soovitakse läbimängida ka eelpulm. See
aga tekitab Karas lisastressi, sest tema kirjutamisel oleval raamatul saabub
peagi tähtaeg. Eelpulmas selgub, et tema ekskallim on ka pulma kutsutud. Kas need
kümne aasta tagused tunded on jahtunud, selles on nüüd küsimus?
Tõeliselt lihtsakoeline naistekas, mille kaanetutvustusest
juba kahtlustad süžee kulgu ning lõppvaatust. Aga nagu selliste naistekate
puhul, jägitakse siingi tunnete küpsemist, nendega heitlemist, kohati tunduvad
probleemid pseudoprobleemid, samas aga on omamoodi tõetera ka olemas. Raamatutel
siin loos siiski väga suurt kaalu pole, seega pealkiri vastab vaid sellekaudu
sisule, et Kara reaalselt kirjutab raamatut ning ka selle raamatu lõike saab
lugeda. Samuti proovitakse siin naistekatele luua omaette alaliike.
Igatahes kerge lugemine, sest armastuslood ikka köidavad ja
täidavad lugeja hinge mingil moel. Kena, suviselt helge lugemine, mis on
vägivallatu, romantiline ning sisaldab ka Itaaliat, Roomat. Déjà-vu 😊
Kirjastus: Ersen, 2022
296 lk
No comments:
Post a Comment