Romain Gary „Elu alles ees“
Tõlkis Tõnu Õnnepalu
Kirjastus: Tänapäev, 2021
199 lk
Sündmustik raamatus viib kuuekümnendate Pariisi
oma täies elurikkuses, kus iga indiviid on vaid üks väike kärbes suures paablis.
Momo on litsilaps, kes elab juudimuti Rosa n.ö hoiukodus. Nimelt endise
prostituudi südameasjaks oli võtta oma
hoole alla ametiõdede lapsi, kellel muud kodu ei ole. Kuid nüüd, mil Rosa on
juba eakas ja tema tervis hääbub silmnähtavalt, on ka viimaste hoiulaste
tulevik hämar. Heatahtlik juudimutt on nagu ikoon, teda armastavad peale oma
kasulaste ka transvestiit Lola, araabia vaibakaupmees Hamil ja teised
kodutanuma inimesed. Rosast sõltuv on siiski ainult Momo. Hirm hüljatuse ees kannustab
poissi välja mõtlema valesid. Kui see vaid oleks lahendus.
Väga iselaadi lugemine. Juba see värvikas
tegelaskond on eristuv, kellest eelkõige sümpatiseeris minategelane Momo, ülimalt
pühendunud ja hooliv laps. Ning muidugi
ka temaatika, mis hõlmab elu ja ühiskonna päris mitut kihti, s.h holokausti mõjud,
prostitutsioon, seksuaalvähemused, üksildus, immigrantide olukord, tänapäeva
meditsiini püüd hoida inimest vegeteerivas seisundis ning ka vananemise
kurbloolisust. Tegelikult oli see ju sisult kurb raamat, kuid mingi koomilisus
erinevate olukordade näol oli samuti olemas. Samas on see empaatia ja hoolimise
raamat ning ka tingimusteta armastuse raamat. Nii et päris palju sisu mahult
üsna õhukeses raamatus.
Soovitan!
Tal oli
kapis terve hunnik vapustavaid hilpe, ta ostis neid täikalt, kui tal pappi oli,
mitte selleks, et neid selga panna, vaid selleks, et nende juures unistada lk
190
No comments:
Post a Comment