Andra Teede „Kateriin ja kurjad onud“
Kirjastus: Varrak, 2024
264 lk
Kateriini elu näib ideaalne, sest tal on loominguline vabakutselise
töö, doktorandist mees, armas lapsuke ja maja idüllilises Pääskülas. Lisaks saab
kõik mured puistata sõbranna Mariannile ja tänutunnet väljendada kasuisa
Holgerile. Nagu ikka, elus ei jookse kõik alati õlitatult, kui tuleb
majanduslangus, hakkab Kateriini elu murenema. Üks juhus sõidab teisele sisse
ning saavutatud elustandardit on raske hoida. Seda enam, et Kateriin on kogu
pere elu oma õlgadele võtnud. Pääseteena otsustab naine asuda väljapressima.
Süües kasvab isu ning pahanduste sasipundar üha kasvab. Kas see on kõik
armastuse või millegi muu nimel?
„Kateriin ja kurjad onud“ oli väga hoogne raamat, lausa ootasin
seda hetke, kui oli aega lugemisele pühendada. Stenaarium on ülevõlli nagu Õnne-seriaalgi,
aga selle humoorika pealispinna all avaneb ikka sügavam elufilosoofia, mis
paneb pikemalt mõtlema. Naine olla ei ole sugugi lihtne. Miks naised ei pea
sõdu alustama ja maanteel lolli mängima? Nad lihtsalt ei jaksa lk 50. Lugu
on seda toredam, et ta on meie oma Eesti lugu, meie endi elu, seega mingid
olukorrad on täiesti argiselt tuttavad. Loomulikult ei ole me kõik
väljapressijad, aga see argielu kiirus ja kohustuste rohkus ning tahtmine näida
ka teistele on nii inimlikud. Ja muidugi on siin selline kriipimise kohtgi,
mis läheb hinge. Aga selleks tuleb lugeda raamat lõpuni, sest minu jaoks on
selliseks lauseks just see viimane. Kriibib muidugi ka vägivalla teema.
Käesolev oli Andra Teede debüütromaan. Mulle väga sobis tema kirjutamise stiil ja teemade käsitlus, seega ootan järgmisi või miks mitte ka antud loole järge 😊
