Triin Sööt „Minu Rumeenia“
Kirjastus: Petrone Print, 2022
256 lk
Armastus võib viia igale poole, seega pole Rumeeniagi mingi
erand. Raamatu autor sinna just toreda noormehe pärast elama asus ja lisaks
elukaaslasele võttis ka omaks selle maa ja rahva. Vähemalt mulle jäi mulje
selline. Ta kajastab rumeenlaste olemust
ja riigikorda, ajalooprohmakaid jms. Kirjeldab sööke ja traditsioone, tutvustab
kultuurinähtusi, linna legende ning teeb seda sellise huvi äratava tooniga, et
tahaks tuvuda isegi. Minu meelest on ta küllalt aus, ei ilusta asfaldi auke ja
lutikaid toas. Samas tundub kaos sobivat talle rohkem kui korras Viin, kus
elamise kogemus tal samuti olemas. Tiina rõhutab korduvalt, et ta reisimist ei
armasta, ilmselt just sellepärast on raamat siiski enamasti Bukaresti keskne.
Need paar väljasõitu ulatuslikku ülevaadet Rumeeniast ei anna. Ka ei pelga ta
paljastada oma isikuga seotud nähtusi, nagu depresioon, sidumiskunst ja
mitmiksuhted. Kummaline on see, et
sealses ühiskonnas oli homoseksuaalsus veel 2000. aastal karistatav.
Minu jaoks oli raamatu ülesehitus igati loogiline, kõik need
lood ja kirjeldused huvitavad, hea oli lugeda.
No comments:
Post a Comment