Kristin Otsalt "Tõesti
sündinud lugu"
2025
120 lk
Iga inimene võiks
lähedastele panna kirja oma loo. Kui oleme noored, siis need vanavanemate ja
vanemate lood nii väga ei huvita, sest oma elugagi palju tegemist ning
prioriteedid on teised. Vanuse kasvades hakkavad tekkima küsimused. Paraku võib
nii olla, et vastajat selleks küsimuste
ajaks ei olegi. Olen seda kirjutamise mõtet pikalt veeretanud, aga
veeretamiseks on see jäänud. Nüüd aga, mil minu üks lastest selle raamatu pihku
pistis sooviga: kirjuta, polnud mul enam pääsu.
Raamat on jagatud
peatükkideks, ette on antud küsimused ning mälusoppides sobrades panin meenunud
lood ja laulud kirja. Väga lihtne see tegevus ei olnud. Kui oled harjunud
trükkima, siis see kirjutamine lihtne ei olegi: ranne väsib, käekiri tuleb
kohutav ning sodimisi tuli ka ette (käsi liigub kiiremini, kui aju). Aga
tegelikult oli see üsna kosutav ja armsalt nostalgiline tegevus. Mälu on nii
nagu ta on - mingid asjad unustuste hõlma
vajunud, eredamad asjad meeles ja millegipärast on need eredamad just need,
millel mingi halb konks juures. Aga muidugi on olnud ka ilusaid hetki ja
armsaid mälestusi.
Kirja panemiseks
ruumi on, kuigi minul on nii suured tähed, et mõne koha peal tundus seda ruumi
ka nappivat. Aga iga peatüki lõpus saab jagada mõtteid vabas vormis. Iga
peatüki all on ka joonistamise koht, mis on mulle kõige keerulisem. Samuti saab
lisada fotosid.
Igatahes oli vahva kirja panna oma lugu ning loodan põlvkondade kestvusele!
Igal pool on hea, kuid kodus on kõige parem 💓
No comments:
Post a Comment