Meie aasta Siberis

Ilmselt on see kaasasündinud talent, sest Tuuli ja Arbo kohe oskavad. Väga hästi on nad ära tabanud, mis inimestele võiks meeldida  ja millises järjekorras. Sari perest võlus oma uudse lahenduse, erandliku olukorra,  lihtsuse ja imearmasate kaksikute pärast. Küllap ootas  lugeja midagi analoogset ka raamatult, aga tuleb välja et ei ole nii - raamatus näidatakse ikka nii Siberi kui  ka omavaheliste suhete teistsuguseid tahke. Vähemalt midagi dubleerivat raamatus küll ei ole peale mõne väikese viite saatele.

Raamatus kõnelevad Tuuli ja Arbo enamasti kordamööda. Tuuli sädinat ja naeru on tunda ka kirjutamisviisis ning  Arbo  filosoofiline  nägemus maailmast on nii eluterve ja sügav, et kõike kirjutatut on nauditav lugeda. No ja poisid - nemad  oma vanemate sulekaudu ja toredates koomiksites on ka raamatus täiesti olemas.  Külmaks ei jäta küll kedagi.

Räägivad nad kõigest, muuhulgas ka põhjustest - miks mindi, kuidas elatakse - ja millised inimesed on Siberis. Muidugi Vissarioonlastest ja elu argipäevast, mis erines totaalselt nende varasemast elust. Kuna tegemist oli Siberi teistsugustes oludes ka teatud määral ellujäämis õpetusega, siis jagab Tuuli ka mõningaid õpetusi, nagu leivategu Siberi moodi, või mida teha naistepuna õliga.

Igatahes, ükskõik millise  kandi pealt raamatut vaadata, ikka meeldib.  Ilusad pildid ja koomiksid ning DVD- seega lugemist-vaatamist on kogu perele

Meile nii tähtsad asjad on sageli vaid näiliselt olulised. Tarbimishullus, asjadekultus röövivad aja, tähelepaneku ja  üksteisega arvestamise võime. Vähemalt seda tuletas raamat meelde. Ja kindlasti pühadus. Meie igapäevases elus on liiga vähe pühitsemist. Liiga vähe püha. Ma nautisin pühapäevaseid liturgiaid, kus ärgatakse vara, pannakse selga pidupäevariided, kogunetakse ühisesse ringi ning lauldakse üheskoos lk 355

Arbo kirjutab: Elu kuulub jutuvestjatele. [...] Me oleme valmis usaldama maotumatki poliitikut hea loo eest muretust tulevikust; armuma neisse, kes meile meist endist parimaid lugusid pajatavad ja vihkama teisi, kes äraleierdatud lamedustega tüütavad. Lugude kuulamise või vaatmise harjumused muutvad ajas, kuid hea lugu kui selline mitte iial. lk 133.