Talvemuinasjutud

 

Nüüd kui kalendritalv on lõppenud on viimane aeg rääkida talvemuinasjuttudest. Peab mainima, et nendes Karen Blixeni lühijuttudes on talv sama sümboolne kui ta meil sellel aastal oli. Seega lumekuningannalikke kujutluspilte neist lugudest oodata ei maksa. Küll aga muinasjutulisus on täiesti olemas, mitte selle klassikalises mõttes, aga siiski….

Müstilised, salapärased või veidi sõnulseletamatud tegelased ja paigad on esindatud pea igas loos ning lisaks loodusekirjeldused, mis näitavad maailma nõiduslikumat palet. Läbivaks jooneks on hetked, mil kesksetel tegelastel tuleb teha saatuslik, otsustav valik.

Raamatus on üksteist lühijuttu, mida ühendab tõeliselt ilus kujundlik keelekasutus, tundelised väljendid, millest õhkub veidi romantismiaegset esteetilisust. 

Otsustage ise: Metsasüdames õilmitsesid nüüd varjulilled. Pisikestest tähekujulistest õitest kerge loor hõljus vanade pahklike ja keerdus puujuurte ümber, paar jalga maapinnast kõrgemal, nii tasane ja tüüne kui piimvalge udu. Teeveeres silitasid päikesekiired äraõitsenud võilille õõtsuvat pärlhalli gloobust – põllulill oli metsa külla tulnud /lk 124.

Tõeline lugemisenauding :)