Spioonid

 

…. on psühholoogiline, üllatav ja omanäoline raamat Michael Frayn´ilt.

Vana mees viib lugejad ajas tagasi tema lapsepõlvemaale ja meenutab Teise maailmasõjaaegseid sündmusi, mil ta oli umbes 10-aastane viljaka fantaasialennuga poiss. Lugu hakkab arenema sõbra Keithi ootamatust teatest, et tema ema on Saksa spioon. Poisid leiavad endale luurestaabi, hakkavad ema jälitama ja logiraamatusse sissekandeid tegema. Lastele omase seiklusjanuga luuakse luuremäng ka siis, kui midagi otseselt nagu luurata ei olegi. Tegelikult selgub siiski, et selle väljaütlemise taga on midagi. Luuramine võtab järjest ulatuslikumaid mõõtmeid ja Keithi emal hoiatakse pidevalt silma peal. Lõpplahendus on vägagi ootamatu ja seda ei aima nagu millegagi ette.

Suuremas osas raamatus on tegemist poisi sisekaemustega, mõtetega ja tundmustega, otseseid sündmusi on raamatus siiski väga vähe. Samas süvendavad sellised sisemonoloogid uudishimu ja hoiavad parasjagu pinget kuni lõpuni üleval. On sõda ja aeg paneb laste õlule suurema koorma kanda, kui nad selleks valmis on.