Adele: Jane Eyre´i varjatud lugu

Olen täheldanud, et isegi neil, kes nii väga lugeda ei armasta, on Charlotte Brontë Jane Eyre loetud juba enamasti varases nooruses. Nii ka minul. Usun, et olin keskkoolitüdruk, kui selle raamatu lugemiseks valisin. Et tal on veel kõrvallugusid, see on minust kogu aeg mööda läinud või õigemini, ei ole tulnud kunagi meelde neid lugeda... kuni avastasin Emma Tennanti Adele, mis on Jane Eyre lugu nähtuna Rochesteri tütre Adele'i silmade läbi. Kuid mitte ainult Adele (tema on küll võtmekuju), oma versioonid esitavad ka mr Rochester isiklikult jt. Jane Eyrest tuttavad tegelased.

Adele on Pariisi näitlejanna ja arvatavasti ka Edward Rochesteri laps. Ema, kes on tõmmatud meelelahutusmaailma, jätab tütre oma hoolest ilma ja tüdruk satub kasvama oma arvatava isa juurde, süngesse Inglismaa maakohta Thornfield Halli. Adele on elava fantaasiaga tüdruk ja unistab glamuursest Pariisist ning sellest et mamma ja papa kindla peale abielluvad. Üle kõige igatseb ta oma ema, sest mälestus emast on midagi eriliselt suurt ja võimast. Mälusoppidest pudeneb aga välja veelgi uusi mälestusi.

Raamat on kurb ja kohati ka sünge. Sünge vast seetõttu, et minu kujutlusvõimes on 19. sajandi lossid pigem pimedad, kõledad, täis intriige ja saladusi. Ka Thornfield Hall on salapärane koht, mis ägiseb kummituslike  lugude all ja paljud elanikudki ei ole seal just kõige puhtama südametunnistusega. Selles raamatus neid müsteeriume tasapisi avatakse. Igast peatükist, eri tegelaskujude kaudu selgub nende tõde, mis on lõpuks kriminaalnegi.  Kuna on teada, et on olemas veel  Hilary Bailey "Mrs. Rochester"  ja  Jean Rhys "Suur meri Sargasso", siis võiks needki läbi lugeda (Rhys´i raamat peaks olema küll eelmise mr Rochesteri lugu), võib olla selgub veelgi midagi.

Kokkuvõtteks meenutas mulle see lugemine mitte  just väga ilusat muinaslugu, millel on küll happy end, kuid enne seda on ikka kuri võõrasema, siis veel üks pahatahtlik naine ja siis veel üks, kes annab halba jooki lapsukesele ja siis ikka veel keegi mitte väga hea. Kuid lugeda tasub siiski, kasvõi juba nostalgiliste tunnete pärast, mis tuletavad meelde Jane Eyre lugu. 

Kirjastus: Ersen

239 lk