Andruse elu ja õnn
Kui jätkata mõttega: lugeda on
vahva kui tuttav nimi on raamatus, siis tabas mind selleski raamatus
äratundmisrõõm. Õnneks jäi see ka ainsaks äratundmiseks. Kaldun arvama, et
Tarmo Tederi kujutatud Andrus ei olnud oma naissoost kaaslastele just kõige
leebem ja parem kaaslane.
„Andruse elu ja õnn“ on läbilõige Kihnu kaluri Andruse elukäigust, mis
veereb kord üles, kord allamäge. Tema elus on õnnestumisi, ebaõnne, vintsutusi
ja kannatusi. Oma olemuselt on Andrus lihtne, keskmisest nutikam, kuid omamoodi
kiiksuga mees, kes armastab viina, naisi, kaklusi ja raha. Üks armastus rikub
aga teist ja nii tuleb tal perega hüvasti jätta, kakluses saadud süüdistuse
eest vangalamüüride vahel istuda ning õnnetu juhuse tõttu jupikesest oma käe
otsast loobuda. Suurt, kanget ja tugevat meest ei murra aga miski, ja vaatamata
ebaõnnestumistele jätkab ta eluteed üsna optimistlikuna. Üks tüüpiline mehelik unistus
on tal ka: nii väga tahaks poega, pärijat.
Andrus on sündinud nõukogude aega
ja tema elukäik jõuab välja tänapäeva. See raamat on nagu läbilõige
mõjukamatest sündmustest lähiajaloos, mille sisse on osavalt seotud Andruse elukäik või tegelikult vist vastupidi:
Andruse elukäigu foonil tulevad esile ka muutused ühiskonnas. On ju kõigel, mis
meid ümbritseb, olemas mõju meie argipäevadele, olgu selleks kõigeks siis kas
loodusjõud või poliitilised jõud, mis muudavad maailma, inimeste otsuseid ja valikute
võimalusi. Lisaks on seotud taustaloosse
kõik Eesti kuulsad Andrused.
Kui mõelda, et kas iga mees saab
endale sepitseda ise saatust ja valada õnne, siis küllap ehk saakski, kui
täpselt ette teaks, kuidas seda teha. Andrus proovis seda teha küll, näiteks tema
ärivaist oli üsna terane. Vaatamata ebaõnnele ja saatuse poolt etteveeretatud
katsumustele ei olnud Andrus üldsegi mitte anti-kangelane. Pigem äratas veidi
kaastunnet ja tekitas soovi mõista.
Raamatu 102 lehekülge on täis
tihedat ja ilusat teksti.
Mulle meeldis!
Vaata ka:
No comments:
Post a Comment