Seekord sattus minu lugemislauale
Roberta Rich´i „Veneetsia ämmaemand“. Raamatul on mõnus formaat, mida on hea
kätte võtta ja mis kohe kutsub lugema.
„Veneetsia ämmaemand“ on lugu
noorest juudipäritolu ämmaemandast Hannast, kelle mõistus, oskused ja suhtumine
on ajast eest. On pime keskaeg, 1575. aasta, mil inimesed elavad piiravate
tabude, uskumuste maailmas ja kuuletuvad pimestatult religiooni käskudele ja keeldudele.
Hanna on ämmaemand, keda ollakse valmis appi kutsuma ka siis, kui see on
tegelikult keelatud. Nimelt juutidel on keelatud kristlastele arstiabi anda.
Kuid kui häda suur ja abi ei ole loota enam kusagilt, siis ollakse valmis
riskima, sest Hannal on imeriistapuu - sünnitustangid.
Ühel ööl saab Hanna kutse minna
appi kristlasest sünnitajale. Ta järgib oma südame häält ja astub keeldudele
vastu.Hanna riskib mitmel rindel,
esmalt seadusest üleastumisega, siis sünnitaja naise ja vastsündinu eluga ning
suure lunaraha küsimisega. Hanna armastatu Iisak on Maltal vangistuses ja Hanna
loodab lunaraha eest oma mehe välja osta.
„Veneetsia ämmaemand“ on väga
haarav ja põnev, kord saab kaasa elada Hanna seiklustele, siis Iisaki omadele.
Ajastu süngus ja traagika on minu arvates siin väga hästi edasi antud. On ju
teada, et keskajal varjutas inimmõtlemist pime usk ja teadmiste vähesus. Ellu
said jääda vaid need, kes olid keskmisest nutikamad, haritumad, riskijulgemad
ja kavalamad. Hanna ja Iisak seda kahtlemata olid. Kuid elada tahavad ka
ahnepäitsid, liigkasuvõtjad, muidusööjad.
Raamatus olid küll mitmed seigad,
mis tänapäeval näivad küsitavad ja lõpp kiskus ka liiga seebiseks ära, kuid sellegipoolest
oli „Veneetsia ämmaemand“ hea lugemine.
No comments:
Post a Comment