Ukrainakeelne traktorite lühiajalugu

Täiesti juhuslikult jäi seekord ilukirjanduse riiulilt näppu ilukirjandusele täiesti ebaloogilise pealkirjaga raamat. Nii et seekord oli juba pealkiri huvitekitaja. Tegemist on Ukraina päritolu Inglise kirjaniku Marina Lewycka debüütromaaniga, mis ilmus meil juba 2006. aastal.

„Ukrainakeelne traktorite lühiajalugu“ viib meid Inglismaale. Õed Veera ja Nadežda on hädas oma kaheksakümnenelja aastase isa Nikolai ehk Koljaga. Too on otsustanud abielluda endast rohkem kui poole noorema bravuurika ja labase ukrainlannaga. Naine on ilmselgelt huvitatud vaid rahast ja elamisloast. Vanapapi aga nii ei arva, naise kopsakas büst on allutanud mehe ajurakud ja järelejäänud elupäevad näivad koos kaaslannaga palju rõõmsamad. Õekesed, kellel siiani ei olnud just kõige paremat läbisaamist, on sunnitud oma jõud ühendama ning saadana sigidik tuleb isakodust välja saada 😊

Esmapilgul tundub, et lugu on ainult paras jant. Tegelikult nii ikkagi ei ole. Vastandiks jandile selguvad Nikolai ja tema esimese abikaasa emigreerumise tagamaad ning ka nende elulood, milles peegeldub Ukraina ajalugu. See on nagu kontrastiks emigreerumise põhjustele – miks mindi toona ja miks minnakse tänapäeval, ning millisena näevad teise põlvkonna immigrandid neid, kes püüavad tänapäeval iga hinna eest saada immigrantideks. Põgusa tutvuse saab teha ka traktorite arengu ajalooga.

Nõukogudeaegsele inimesele on siin palju nostalgiat: väga tuttav tuli ette perenaise kokkuhoiu ja varumise kirg. Kes on ikka üles kasvanud nõukaeaegse kasinusega, kus lettidel haigutas tühjus, ei siis sellest tagavarakogumise kombest nii kergelt ei pääse, ela sa Inglismaal, Ukrainas või Eestis.

Kusjuures Eestimaast on selles raamatus ka juttu. Ma helistan isale. „Ahaa,“ ütleb ta. „Jah. Lada. Ta ostis selle oma vennale. Ta vend elas Eestis, aga saadeti riigist välja, kuna kukkus eesti keele riigieksamil läbi. Saad aru, ta on puhas venelane. Räägib puhast vene keelt. Ei suutnud ühtki sõna eesti keeles öelda. Aga pärast iseseisvuse saavutamist tahab uus Eesti valitsus kõik venelased välja saata. lk 100-101.

Ja muidugi on mõtteaineks vanainimeste üksindus: üksiolemise tunne võib panna tegema näiliselt tobedaid tegusid. Siiski, kas ikka kaheksakümnendates on imelikum pimesi armuda kui noorena? Kui oled vana ja armunud, siis oled vana narr. Miks vana ja armunud on narrim kui noor armunud? Sellised mõtted tulid pähe seda raamatut lugedes. 😉

Tekst on väga ladus, kerge lugeda, sulgudes olev selgitav tekst annab kaasa osaliste hääletooni ning mõtted ning mulle meeldis see filmilik, pisut kurb ja siiski ka naljakas lugu. 

Kirjastus: Tänapäev

320 lk

Vaata ka teisi arvamusi:

http://ekspress.delfi.ee/areen/marina-lewyckaukrainakeelne-traktorite-luhiajalugu?id=69070911 

https://lugemissoovitus.wordpress.com/2008/10/29/marina-lewycka-ukrainakeelne-traktorie-ajalugu/