Wednesday, September 27, 2017

Kihid



Ursula Poznanski „Kihid“ on teine tema sulest ilmunud raamat mis on tõlgitud eesti keelde. Raamatu kaanepilt ei ole just väga informatiivne, kuid siiski usaldustäratav ja annotatsioon annab aimu mittetraditsioonilisest põnevikust. Raamat kuulub KULKA kirjanduse sihtkapitali soovituste hulka.
Seitsmeteistaastane Doris on sunnitud elama tänaval, sest isa on vägivaldne ja ema surnud. Selline elustiil käivitab alalhoiuinstinktid ning noormees peab mõtlema eluspüsimiseks mitu käiku ette. Ühel päeval aga ärkab ta mõrvatud kodutu kõrval, ja tema taskunuga näib olevat mõrvarelvaks. Lahenduse pakub võõras mõrvapaika saabunud mees, kes annab poisile peavarju ühes organisatsioonis, kuhu kuuluvad teised temalaadse saatusega lapsed. Vastutasuks pakutule tuleb lastel täita mõned ülesanded. Mis nende ülesannete sisuks on, jääb täitjatele mõistatuseks. Terava taibuga Doris aga selle teadmatusega ei lepi ning algab tagaajamine ja elu eest jooksmine. Teadatahtmine võib olla ka ohtlik.
Tegemist on algusest lõpuni põneva raamatuga, mis on täis põgenemisi. Põgenemisi reaalsuse ja mittereaalsuse eest, sest raske on vahet teha, mis on mis.  Mida lehekülg edasi, seda ulmelisemaks kõik muutub, mängu tulevad virtuaalsed koletised ja draakonid. Siiski, kes on ulmekapelgur, karta ei ole vaja, sest see lugu on ikka täiesti realistlik ulme. On ju nii, et tehnoloogiavidinad arenevad enneolematu kiirusega ning see tehnoloogia hakkab muutma meie elu totaalselt. Kaob taju, milline reaalsus on päris ja milline väljamõeldis ning pahalased, kes pääsevad seda imet looma, võivad luua palju kurja. Ka heategevuse sildi varjus. […] sa näed visionääridega seda, mille nad kihtidena reaalsuse peale tõmbavad. lk 207  
Mõtteainet pakub see raamat hästi palju. Juba see, et kõik ei ole must-valge mida näed. Et raamatus kirjeldatud reaalsused võivadki osutuda tõelisuseks, ja et kas on moraalne kolme hävitada ja nelja aidata.  
Raamat sobib väga hästi noortele, ja miks mitte ka koolilugemisvarana.
Kirjastus: Tiritamm
381 lk

No comments:

Post a Comment