Maakera kuklapoolel: rännakud päikesest kõrbenud riigis

Reisilt naastes tabab alati kahjutunne, et see on lõppenud, ja ühtlasi tekib soov ka selle maa kohta rohkem teada saada. Nii oli minu loogiline valik Bill Brysoni „Maakera kuklapoolel: rännakud päikesest kõrbenud riigis“. Bill Bryson on produktiivne reisikirjanik, mis on pealtnäha kadedaks tegev elukutse: näha, kogeda ja see kirja panna näib lihtne ja lisaks toob selline elukutse mingilgi viisil mittereisijatele maailma koju kätte. On ju uhke olla see, kes toob maailma raamatus koju kätte😊 Kindlasti ei ole lugemine päris sama, kui ise kohal olla, aga kui huvi on, siis ettekujutuse loob ikka.

Seda raamatut lugedes tajusin muidugi, et nägime vaid ühte maanurka sellest suurest maast, kuid mis oli siiski üsna märkimisväärne osa. Mõned nähtud paigad olid mainitud ka raamatus ja need paigad muutusid selleläbi veelgi põnevamaks ja armsamaks. Näiteks Perthi linna iseloomustus, millele kirjutan kahe käega alla.  

Raamatu autor kirjeldab tervet Austraaliat läbivat teekonda, s.t et tema eesmärk oli peatuda suuremates ja ka mõnes väiksemas linnas, kasutada sellele maale iseloomulikku transporti, suhelda kohalikega ning vaadata ära kõik märkimisväärsed vaatamisväärsused. S.h on ta uurinud ka ajalugu nii kaugele aega tagasi kui võimalik ning sellist taustateadmist on siin raamatus palju. Nii saab teada, mille järgi on paljud paigad oma nimetuse saanud, mis on ühe või teise linna fenomen, kui palju on mürgiseid ämblike liike jne. jne.

Kas oli põhjuseks see, et otsisin rohkem nähtud paikadele seoseid, või oli informatsiooni minu jaoks liiga palju, kuid hooga alanud lugemine muutus juba enne poole teele jõudmist pingutavaks. Kuigi toon, millega kõik on kirjapandud, on muhedalt-mahlakalt jutustav ja naljakaid seiku täis ning teadmisi lisandub ka sellest ohtralt. Aga oma silm on kuningas ja suhestumine tekib pigem selle osaga, mida ise näinud ja kogenud oled. Minu jaoks osutus miinuseks ka fotode puudumine. Kui tuleb lugeda Googlega koos, et sealt üle vaadata, milline vaade, milline koht, milline puu, taim, loom, siis  tundsin üsna varsti, et läheb raskeks. Loomulikult ei oleks  kõike seda liigi-, vormi- ja misiganesrohkust  võimalik illustreerida, kuid mõnigi foto oleks abiks olnud. 

Kõigile kuklapoolele minejatele või juba käinutele on see lugemine kas just vajalik, aga esimestele annab mingi aimduse eesootavast ja teistele naerukurru suunurka äratundmisest, kui oled juhtunud rändama autoriga sama rada.  

Kirjastus: Hea Lugu

378 lk

Vaata ka kirjaniku kodulehte: https://www.penguin.co.uk/authors/bill-bryson/1017933/