Puhkus papaga

Seekord soovisin lihtsat lugemist ja seda soovi aitab enamasti hästi täita Varraku ajaviite sari, raamatu pealkiri „Puhkus papaga“ toetab kohe kindlasti valikut. Dora Heldt on produktiivne kirjanik,  eesti keelde on tõlgitud ka tema "Puhkus koos papaga". Tundub, et kirjanikuproual on mingi teema nende papadega 😊

Raamatu sündmustik viib meid Saksamaal asuvale Nordeney saarele. Nimelt on otsustanud Christine, et oma puhkuse veedab ta kasulikult, aidates saarel sõbranna kõrtsi suuremaks suvitusperioodiks ettevalmistada. Kena keskealise naise plaanid eeldavad tööd ja mõnusat äraolemist ühteaegu, kuid neist mõnus äraolemine kipub nurjuma, sest ema sokutab kaasa ka Christine isa. Isa ei ole aga sugugi tagasihoidlik kuju, tal on kõige kohta oma arvamus ning ta võib täiesti soovimatult esilekutsuda kentsakalt piinlikke olukordi.

Siiski jäävad ka kõik need piinlikud olukorrad kõrvaltvaatajatele täiesti normaalsuse piiridesse, sest millegipärast nii on, et omadele tundub omade käitumine sageli hullem kui võõrastele. Peresuhted, omandisuhted, põlvkondadevaheline konflikt või kuidas seda nimetada. Ega selles raamatus ei toimugi suurt midagi, on selline tore kulgemine ühel saarel ja ühel puhkuseperioodil, mis sisaldab argiseid askeldusi, sekka natuke armastust ja veidike põnevust ühe kuulujututasemel ohtlikust vanemate naiste ärakasutajast. Tegelasi on loos üsna palju, sest külalistemaja külastavad külastajad ning papa vana tuttavgi elab saarel. Palju on dialoogi ja need dialoogid on väga detailselt lahti kirjutatud.

Nii et kes soovib lugeda täiesti vägivallatut raamatut, siis see raamat seda kindlasti on. Mingid seosed võib tuua Monica Peetzi „teisipäevanaiste lugudega“, kus on samuti suvi, tegus puhkus kodust eemal ja keegi kahtlane meeldiv silmarõõm. Väga suurt pinget see raamat mulle küll ei pakkunud, kuid igav lugemine ka ei olnud. Väike intriig peab igas loos olema, ja selles oli väikeseid salasepistusi päris mitmel rindel. Mõtlemise kohaks on tõik, et lapsed jäävad vanematele alati lapseks, ka siis kui ollakse nelikümmendviis, ja isadki võivad jääda mõnikord lapse(ks)meelseks, isegi seitsmekümnekolmeselt, kuid võib ka nii olla, et emad ei lase oma ülehoolitsusega isadel täiskasvanuks saada. Selles loos tundus see küll nii.

Kerge suvine lugemine. Sobib väga hästi nii mahult kui sisult rannakotti.

Kirjastus: Varrak

239 lk