Ma ei väsi kordamast, et sari „Moodne aeg“ on
erilisi üllatusi täis. Seekord siis Julie
Otsuka, kes on Ameerikas elav jaapanlanna.
Konkreetne süžee, kus on konkreetsete
tegelaste plejaad, sellel raamatul puudub. On vaid fakt, et umbes 100 aastat
tagasi läksid noored jaapanlannad n.ö pimesi mehele USA-sse, San Franciscosse.
Raamatus kirjeldatakse meie-vormis seda mineku teekonda, noorte tüdrukute
(neist osad olidki alles lapsed) unistusi ja unelmaid ning saabumise reaalsust,
mil sadamas ootasid pildilt nähtu põhjal hoopis teistsugused mehed ja neid
tabas oodatust hoopis teistsugune elu. Raamatus kirjeldatakse tekstilõikude
kaupa naistega toimuvat, nende üksikuid eluetappe Ameerikas, ning siis algab
sõda ja Jaapan ning USA on vaenujalal ning jaapanlaste kohtlemine muutub
vaenulikuks, neid hakatakse ümberasustama.
Väga teistmoodi lugemine oli. Omal moel tõesti
poeetiline, mis tõi kuidagi eriliselt naiseks olemise valud ja ka võlud esile.
Ühelt poolt pettumus oma elus, meestes, raske töö ja vähe rõõme, kuid kui need
mehed kaovad, tekivad uued hirmud seoses mehe puudumisega. Naine on sõltuvuses
mehest just olme pärast. Samas ühel käputäiel naistest on tunne hinges parem.
See raamat oli kui võimaliku unelma purunemise tõestus – noorena on sul silme-eest
elu kulgemise unelm, ja see on kujundatud ju mingite hetkemõjutuste ajel.
Selles loos pidasid jaapanlannad paremaks variandiks abielluda Ameerikas
võhivõõraga kui vananeda koos koduküla talumehega.
Lugeda oli neid voolavaid lauseid üllatavalt
mõnus. Alati mulle ei istu sellised „kastist välja“ raamatud, aga see siin oli
mõtlemapanev, haarav ja annab mingil moel ajaloolise õppetunni ka meile,
kellele jääb kahe kauge riigi suhete teema võõraks. Raamat on lehekülgede
arvult väga väike, aga minu arvates suutis öelda väga palju.
Minu kindel soovitus!
Kirjastus: Varrak, 2023
120 lk
No comments:
Post a Comment