36 urni

 

Sirpa Kähkonen „36 urni“

Soome keelest tõlkis Piret Saluri

Kirjastus: Koolibri, 2024

256 lk

See on kirjaniku isiklik lugu, mis hõlmab perekonna ajalugu, suhteid erinevate põlvede vahel ning ka Soome ajalugu üldiselt.

Ema on lahkunud ja tütar jääb harutama suguvõsa suhete sasipundart. Eelmistest eludest on selleks ainest küll: on soovimatuid lapsi, tulihingelisi punaste pooldajaid, avariide, alkoholi ja muude eksimiste tagajärgi. Naiste elud mitme kandi pealt, mis on toonud pettumusi ja pannud ühiskonna ees teesklema ning olnut isegi ilustama. Samas paneb loetu mõtlema selle üle, et kui palju head või halba omandame esivanemate käitumistest teadlikult või alateadlikult, kas omadega suhte hoidmine tuleneb geenidest või on see ikkagi põlvkondade vaheline konflikt, mis tekitab eriarvamused.

Väga kriipiv on lause: „Ma ei leina su surma, ma leinan su elu“, ja sama kriipiv on see lugu, mille lugemine nii väga kergelt ei tulnudki. Kohati haaras hooga ja siis nagu takerdus. Enim paelus mind tekst ja see kirjaniku mõttelaad vabastada end kirjutamisega suguvõsa taagast. Minu arvates ta tegi seda oma loo kirjapanemisega. Väga sügav ja laia põhjaga lugu.

Soovitan!

…kui lapsele antakse katkiste inimeste mõistmise ülesanne, siis võetakse temalt õigus toetuda ise teistele, olla mõistetud, pooleli lk 216