Emadepüha

Graham Swift „Emadepüha“

Inglise keelest tõlkis Krista Kaer

Kirjastus: Varrak, 2025

128 lk

Jane Fairchild arvab, et tema kirjanikukarjäär sai alguse 1924. aasta 30. märtsil, s.o päeval, mil majateenijad lubati koju emadepäeva tähistama. Leidlaps Janel ei olnud selle päeva puhul minna mujale, kui naabermõisa perepoja voodisse. See suhe oli kestnud seitse aastat ja nüüdne kohtumine pidi olema vast viimane, sest sama päeva õhtupoole sõitis Paul naaberlinna oma tulevase mõrsja juurde. Oli imeilus päev, kuid nii see ei lõppenud. See viimane päev, need hetked Pauli voodis,  toas ja teistes eluruumides jäid saatma naist kogu elu.

Ütleks raamatust võetud mõtteteraga, et „Emadepüha“ on väga sügavamõtteline jutt, lugu, isegi jutustus – tekkis mingi tõestuse küsimus, mis hõljus kogu aeg taustal, ning võis olla raske öelda, kui palju tõtt käis igaühega neist kaasas lk 121. 

Ma ei oskagi öelda, kas see oli lahumise või pigem millegi uue alguse loomise lugu? Või oli see hoopis nagu olukorra nentimine, et oli kord… , kus väga üksikasjalikult kirjeldatakse viimase päeva kohtumise alasti olekut ning keelatud vilja (alasti teenijanna mööda naabrite mõisahäärberit ringi liikumas) maitsmist. Igal juhul natuke tuhkatriinulik lugu, kus vaeslapsele jagus vaid raasukesi rikaste elust, milleks olid ka raamatud, mis temale kui teenijale ei olnud keelatud. Meestekeskses ühiskonnas ja majas, kus olid pojad, olid kesksel kohal riiulis seiklusjutud. Neid jutte märkas naine ka Pauli majas. Orvust sai lugude armastaja ja looja. Nii on, et vaid üks päev  elus võib kujundada ülejäänud elu.

Seda lugu ümber jutustada on lihtne, kuid samas on selles väga palju detaile, nüansse, peenhäälestatust, mida edasi anda lihtsalt ei oska. See on see teksti ilu ja võlu ning mingi teistsugune poeetiline puudutus. Väga filmilik lugu.

Suurepärane lugemiselamus!

Selleks olidki raamatukogud olemas: et mehed saaksid neisse kaduda ja olla tähtsad, kuigi nad olid

kadunud lk 89

…asjad võivad õnnistada sõnu, mis neid esile tõstavad, sõnad võivad õnnistada kõike lk 95