Dörte Hansen “Õunamaa”
Saksa keelest tõlkis
Eve Sooneste
Kirjastus: Tänapäev,
2026
245 lk
Hildegard von
Eckhoff põgenes Ida
Preisimaalt koos viie aastase tütre Veraga ühte põlistallu Põhja-Saksamaal. Naine, kes oli pärit aristokraatlikust suguvõsast,
ei kohanenud eluga talus. Hildegard suundus Hamburgi. Vera aga jäi ja elas aastakümneid
lagunema kippuvas majas, ümbritsetud kaosest aias ja oma sisemaailmas. Metsikuna
näiv Vera oli okkalise loomuga ning külainimestes tekitas kartust. Aastakümneid hiljem on Vera ukse taga tema
õetütar Anne oma lapsega. Kahel esialgu võõral naisel on rohkem ühist, kui nad
arvatagi oskaks.
Väga kõnekas
romaan, kus on palju põnevaid tegelasi (lisaks Annele – Veerale ka
külainimesed) ning mitmed erinevad liinid. Siin kajastub põlvkondade vaheline
side ning ajaloolise mälu kontekst. Kogu seda põnevat piirkonda ilmestab
viljapuuaedade võlu – õunapuud on sealse piirkonna elu oluline osa. Loo kesksed
naised on ilmselgelt haavatavad, kuid väga tugeva natuuriga, kes kannavad
perekonna saladusi, omaenda üksindust ning on valmis ka leppima. Nii et psühholoogilselt
väga sügav ja erilise atmosfääriga maaelu raamat, kus tekst on üsna napp, kuid
konkreetne, hea oli lugeda.
Mulle meeldis see
olustik ja need naised ja ka mehed. Kõik meeldis! Väga kõnekas lugu!
Sa võisid olla ilma emata, ilma külalisteta, valga
laudlinata, sa võisid istuda üksinda köögis koos väikese vildaka mehega ja süüa
supilusikaga torti, sellest polnud hullu midagi. Hull on vaid siis, kui sind
seejuures nähti. Siis oli väga hull lk 178
No comments:
Post a Comment