Tuuliki Kasonen “Ma valin armastuse: ühe naise teekond traumast teadlikkuseni”
Tõlkis: Tuuliki Kasonen
Kirjastus: Helios, 2026
244 lk
Pärast aastaid abielu avastab Freia oma abikaasa varjupoole, selles pooles
on petmist, valet, ükskõiksust ja vägivalda. Südikas naine tõstab mehe kohvri
ukse taha ja jätkab elu uuelt teadlikumalt leheküljelt.
Kui mõnikord saab viriseda, et raamatud on väga masendava sisuga, siis käesolev on ca 75° pööre. Omad traumad on selleski loos, kuid kui need traumad on ära olnud, on edasi ilus ja helge. Inimesed mõistavad üksteist, avanevad teineteisele, teevad teadlikke valikuid ja elavad harmoonias. Nii peakski olema iga pere suhetes. Kuid nagu ka Freia esimene suhe näitas, ei pruugi sa selle hr. Õige otsa sattuda, sest teise inimese sisse ei ole võimalik näha.
Kuigi see teadliku valiku pool ja hingelise poole analüüsid kõlasid väga loogiliselt, siis oli minu jaoks selles loos ka üks error. Kui Freia oma esimest suhet analüüsis, siis ta jõudis järeldusele (kahtlusele), et nad kasvasid emaks ja isaks, teineteisele enam ei pühendunud ning nüüd läks
nii. Emaks ja isaks kasvamine ei ajenda petturiks ja vägivallatsejaks muutuma, küllap see pidi
inimeses sügaval sees pesitsema.
Igatahes ei olnud mina selle raamatu sihtgrupp. Jah, hoogne lugemine, tekst
voolas kiiresti ja seda oli lihtne lugeda, aga minu jaoks puudus tekstiline sügavus.
Raamat libises peast läbi nagu vesi. Mulle ei istu selline lihtsakoeline, puhtalt tegevust
ümberjutustav stiil.
Aga kindlasti annab see lugu positiivse sisendi lahututatutele, teadlikuma
mina suuna järgijatele, sest raamat on küll ilukirjandus, aga on sündinud autori
läbikogetust. Seega on see natuke nagu eneseabiraamat ka, milles on tõsiseltvõetavad
eneseotsingu, lahtilaskmise ja uutest võimalustest kinnihaaramise nipid kirjas.
Ikka loetagu!
ma ei karda enam.
ei seda, et mind nähakse.
ei seda, et mind armastatakse.
isegi mitte seda, et võiksin kaotada.
sest praegu olen ma täielikult elus. ja just seda teeb tõeline armastus - toob sind tagasi iseenda juurde. kõigi silme all. lk 204

No comments:
Post a Comment