Teda kutsuti kodusistujaks

 

Nadja Yllner „Teda kutsuti kodusistujaks“

Rootsi keelest tõlkis Kadi-Riin Haasma

Kirjastus: Vesta, 2026

181 lk

Lova on igati tavaline laps, kuid ühel hommikul keeldub ta kooli minemast ja keeldumise põhjus ei ole kindlasti ma lihtsalt ei taha, vaid hoopis sügavam, tingitud sisemisest ärevusest ja sotsiaalsusest. Vanemad toetavad igati, kuid keeruline on neilgi oma käitumise õigsuses kindel olla. Samamoodi toetab kool, kuid miski ei näi muutuvat paremaks. Oma last armastad tingimusteta, kuid paraku ainult kaitsvad koduseinad eluks ette ei valmista.  

Tõestisündinud lugu ja kindlasti ei ole see lugu ainus, seega on vajalik raamat kõigile, kes mingilgi määral lastega kokku puutuvad. Lihtne hukka mõista, aga mõista on keeruline. Kindlasti on kõige raskem noorel endal ja muidugi ka vanematel, kellel abituse tundega tuleb hakkama saada vaatamata tugigrupi, psühholoogide, sotsiaalpedagoogide olemasolule. Siiski on see lugu üsna eluterve, kedagi ei süüdistata, midagi ei mõisteta hukka, ka halvas püütakse näha head.

Vajalik lugemine!

Lootustandev ja oluline on meeles pidada, et kõik selle, mis lastel kodus viibides ja õnnetuna saamata jääb, saavad nad palju hõlpsamini tasa teha siis, kui nad on jälle rõõmsad lk 178