Olin jätnud selle raamatu kogu aeg kõrvale, arvates, et KUKU klubiga endal mingit seost ei ole ja mis sellest siis ikka lugeda. Kusjuures oli see täiesti vale arusaamine.
Heinz Valk oskab sõnu imehästi ritta seada. Tema sõnakasutus on väga värvikas, vaimukad mõtted, sekka ka mõned anekdoodid, see kõik muutis lugemise väga nauditavaks. Palju tuttavaid kultuuritegelaste nimesid, keda seni teadsin vaid nende rollide või elukutse kaudu, said kuidagi lähedasemaks. Olid nad ju toodud täiesti tavaliste inimestena ühte klubisse, kus veedeti oma vaba aega ja lihtsalt oldi. Alkoholi mainitakse ka, aga kellelegi ei näidata näpuga ja KUKU klubi ei näi sugugi ainult joomaurkana. Raamatus kasutatud pildimaterjal annab kinnitust toredast olemisest. Kõige kirjeldamisel jääb autor delikaatsuse piiridesse ja teatud Valgule omane muhedus saadab kirjutatut algusest lõpuni.
Oli tore lugemine!
No comments:
Post a Comment