Viienäpu

Raamatu autor Mara Zalite viib oma autobiograafilise looga 50ndate Lätimaale, mil küüditatud said taas kodumaale naasta. Kirjutaja on end ajas tagasimõelnud ja kajastab toonaseid sündmusi ning ajastutaju läbi lapsesilmade, enamasti lihtlausetega.

5 aastane Laura koos ema ja isaga sõidab kodumaale Lätti. Maale, millest on talle ainult räägitud, kuid mida ta ise veel näinud ei ole. Ootusärevus on suur. Teravmeelselt jutustatakse reisist, saabumisest ja kohanemisest. Laura on eriti terane, taibukas ja krutskeid täis tüdruk ning temaga juhtub kogu aeg midagi. Mõni neist lugudest väga lõbus, kuid teine lausa närvekõditav. Kõike laps veel ei taipa, kuid omad järeldused oskab ta siiski teha. Lapse mõistmiseläbi näivad paljud asjad kergemad kui need tegelikkuses olla said. 50ndad oli rahvale raske aeg, kuid vaatamata sellele on tegemist küllalt humoorika ja helge looga, mille peatükid möödusid otsekui lennates.

Vasikavaimustus. Vististi antakse see sündides kõigile kaasa, ükspuha, olgu koer, vasikas või inimene. Rõõm. Jaa, jaa, see elurõõm- [...]. Inimene peaks ju selle sündimisel kaasaantud rõõmuga ära elama, peaks ikka küll. lk 190

Oli väga hea lugemine!