Kes armastab elulähedast Eesti kirjandust, siis sellele on asjalik valik Mari Sajo "Võõra õue peal". Kui mõelda, et elus võib igasugu olukordi ette tulla, siis tegemist on üsna tõetruu looga. Aktuaalne on ta ka - käiakse ju meilt massiliselt Soome tööle. Samas ei ole see tüüpiline "kalevipoja" lugu, pigem ikka suhetest, igatsusest tunda end armastatu ja hoituna.
Peategelane Hille töötab Soomes, haiglas, Eestisse on maha jäänud ema juurde kasvama teismeline tütar. Ühel pidustusel tutvub ta Eeroga ja alguse saab suhe. Miski siiski selle juures häirib Hillet ning lõpuks selgub, et seitsmes meel ei ole teda alt vedanud - Eero ei ole see, kellena ta end välja näitab.
Esimene pool loost areneb küllalt aeglaselt, aga kusagil poole peal hakkab sündmusi kaela sadama, kusjuures üks ootamatum kui teine. Minu jaoks läks see lõpp kuidagi liiga kirjuks ja lõpplahendus kujunes välja liiga kiiresti, kuidagi n.ö ülejala. Kasutatud on palju dialoogi, mõned olukorrad on veidi ülevõlli keeratud ja mõned ütlemised näisid naiivsed. Aga samas seda kõike oli lihtne lugeda ja ikka põnev ka!
No comments:
Post a Comment