John Steinbecki „Hiirtest ja inimestest“ on õhuke, vaid 111
lehekülge raamatut, kuid samas võib öelda, et sisu on rohkem kui lehti,
tegemist on väga mitmekihilise raamatuga, mille tegevus toimub ülemaailmse majanduskriisi ehk suuredepressiooni aegses Californias.
Georg ja tema lihtsameelne sõber Lenne otsivad tööd, kaasas vaid unistus väikesest majapidamisest, kus on paar aakrit maad, küülikud ja võimalus olla oma elu peremees. Seni on nad nagu hiired, kes koguvad küll midagi, aga kui jamaks läheb, tuleb see kõik sinnapaika jätta ja uuesti alustada. Jamaks aga läheb, ka uues elupaigas. Lennel on jõud, aga mõistust ei ole, Georg on temagi mõistus, kuid igal minutil ei ole teda kohal. Lennele meeldib silitada pehmeid asju, ka hiiri ja koeri.
Georg ja tema lihtsameelne sõber Lenne otsivad tööd, kaasas vaid unistus väikesest majapidamisest, kus on paar aakrit maad, küülikud ja võimalus olla oma elu peremees. Seni on nad nagu hiired, kes koguvad küll midagi, aga kui jamaks läheb, tuleb see kõik sinnapaika jätta ja uuesti alustada. Jamaks aga läheb, ka uues elupaigas. Lennel on jõud, aga mõistust ei ole, Georg on temagi mõistus, kuid igal minutil ei ole teda kohal. Lennele meeldib silitada pehmeid asju, ka hiiri ja koeri.
See raamat räägib unistustest, mis on sageli ilusamad kui elu
ise. Igal olendil on õigus unistada, kuid unistused on haprad, vaid üks
vääratus ja unistus jääb sinnapaika ning sa põgened taas nagu hiir. Mõnikord tuleb tõele näkku vaadata ja
tõdeda, et kõik unistused ei saa täituda ja mõni unistus ongi ainult unistamise
jaoks.
Selleks et tore sell olla, pole nutti vajagi. Vahel tundub
mulle, et lugu on lausa vastupidi.
Targad mehed on harva toredad sellid. lk 43
Oli suurepärane lugemine!!!!
Oli suurepärane lugemine!!!!
No comments:
Post a Comment