Minu Ghana

 ...on tore Aafrika mandri puudutus. Seni loetud minudest vast kõige põnevam - kohati nagu põnevusromaan, kus kogu aeg toimub midagi. Igatahes püsis kuni raamatu lõpuni  üleval paras annus ootusärevust: millega see Ghanas viibimine õieti lõpeb?!  Kui kirjutaja Ethel Aoude peab end majandusinimeseks, siis lisaks on ta ka väga osav sõnaseadja, kes oskab igast sündmusest toreda loo välja võluda. Raamatust  ei puudu originaalsed mõtteterad ja vürtsi andvad humoorikad võrdlused ning seosed. Elu Ghanas näis ikka paras kaos, kuigi  loetuna näisid ettetulnud seiklused pigem lõbusad vahepalad.  Silma hakkasid ka toredad nimed, mis kostusid nagu õäöü. 

Mind Minu Ghana lugemine reisipisikuga ei nakatanud - liiga etteaimamatu, hullumeelne ja ohte täis näis sealne elu minu jaoks. Kuid kes ihkab seiklusi ja julgust on ka keskmisest rohkem, siis miks ka mitte.  

Aega on Aafrikas nagu savannis liiva. Aeg ei lähe, aeg tuleb, ütlevad aafriklased. lk 39