Suur Gatsby

Lugesin 1966. aastal ilmunud raamatut. Kirjastus Eesti Raamat

 

Haruki Murakami „Norra metsas“ mainitakse F. Scott Fitzgeraldi „Suur Gatsby“ lugu, peategelane Wantanabe loeb seda mingil hetkel. See tuletas mulle meelde, et mul on siiani lugemata  esmakordselt 1925. aastal avaldatud raamat, mis kuulub kindlalt kirjandusklassika hulka.

Lühidalt sisust:

Minajutustaja Nick satub elama tema sõnul eriskummalisse paika Long Islandil. Tema naabriteks on uhked häärberid, neist ühes elas talle tundmatu härra Gatsby, kellest oli liikvel palju legende ja lugusid ning kelle  kuulsus oli mitmeti mõistetav ja rikkuse tagamaad kaheldavad. Tema juures peeti suurejoonelisi pidusid, elati pillavalt priiskavat õukonnaelu ja külalised kutsusid end tavaliselt kohale ise. Nick ise ei söanda minna, tema saab siiski lahke kutse Gatsby majja. Pikapeale selgub tõsiasi, et too Gatsby varjab oma hinge taga mitte nii väga suursugust minevikku. 

Minevik saab su alati kätte, öeldakse ja nii on ka Gatsbyga. Ajutine rikkus on fassaad ja vahend kunagise armastatu Daisy püüdmiseks. Paraku aga armastusest enam armastab Daisy raha. See on raamat unistustest, mis on sageli ilusamad kui elu ise.

Raamat on küllalt õhuke, vaid 163 lehekülge ja sellepärast on mõistlik varuda lugemiseks nii palju aega, et see läbi lugeda ühe hooga. Mina lugesin seda väga jupiti, pikema aja jooksul ja olen üsna kindel, et nii läks päris palju kaduma. Kohati pidin lehti uuesti tagasi keerama ja üle vaatama, meelde tuletama. See lugu vajab rohkem sisse elamist ja sügavamat ettekujutamist.