Lugu Sandrist, Murist, tillukesest emmest ja nähtmatust Akslist

Vahelduseks lasteraamatut lugeda on väga värskendav, eriti kui autoriks on Piret Raud, kes kohe oskab märgata neid kitsaskohti suhetes, mis ikka ja jälle vajavad ülerääkimist ning luua lugu selliselt, et ka täiskasvanulgi ei jookse lugemine mööda külgi maha. Märkamise, hoolimise teema on oluline igas vanuses inimestele.

Tagakaane jutuke: Sander on täiesti tavaline poiss, kes elab oma emaga kahekesi suure pargi lähedal neljakorruselise maja esimesel korrusel. Nagu enamik poisse armastab Sandergi jalgpalli ja šokolaadijäätist ning pühapäeviti kaua magada. Ka Sandri emme on täiesti harilik, kuid seda päevani, mil ta kahaneb nii tillukeseks nagu mõni legomehike. Sellest hetkest saavad alguse imelikud juhtumused, milles löövad peale ema ja poja kaasa ka kodutu koer Muri, nähtamatu poiss Aksel, mitmekülgne onu Allan ja seltskond kaisukarudega daame.

Olulisemad tegelased on juba pealkirjas ära märgitud, kuid lugu jutustavad Sander ja Muri vaheldumisi. Mõnusalt muhe ja hoogne raamat, kus miski pole võimatu ning mis peamine - parasjagu õpetlik ja arutlemisainet pakkuv, millest kasvab välja kohe palju mikse:

Miks kahanes Sandri emme? Miks valis Muri oma sõbraks Sandri? Miks Sander ei ajanud  hulkuvat Muri ära? Miks Aksel oli nähtamatu? Miks ta nähtamatu olles teiste asju ära peitis? Miks Aksli emme armastas koosistumisi kaisukarudega daamidega? Miks onu Allan liitus mõmmide klubiga? Miks õpetaja kurjustas, kui asjad olid kadunud? Miks tordil ei tohiks olla kaks pruudikuju? jne. jne. Küsida ja arutleda on siin oi kui palju ja kõik küsimused saavad raamatus ka vastuse.

Hulkuv koer teab väga hästi tunnet, et oled justkui paljas õhk. märkamata olemise tunnet, kui sinu poole vaadatakse, aga sind ei nähta. lk 41

Väga tore raamat, kes loeb, see ei kahetse!

Boonuseks on autori lustakad minimalistlikud pildid.