Saksamaa vilkurivalgel

...on nagu alternatiivpealkirigi ütleb: politseiniku appihüüd. Noor kreeka päritolu politseinik Tania Kambouri kirjutab oma tööst saksa politseis nii nagu tema seda igapäevaselt kogeb. See ei ole ilukirjandus, vaid tegelik elu. Tania Kambouri on kunagi Saksamaale sisserännanud ja integreerunud võõramaalane.

Põgenike voolud Saksamaale on peapeale seisma pannud ka politseinike töö. Järjest rohkem kogevad nad vägivalda, korralduste eiramist ja vastuhakku. Kusjuures naispolitseinik on teatud gängide silmis eriti tühine olevus.  Selle asemel, et riiki asunud uustulnukad prooviksid sulanduda ja kohaneda Saksamaa reeglitega, on riigis tekkinud paralleelmaailmad. Autor ei ole rassist ja püüab mõista erinevate kultuuride eripärasid. Oma igapäevatööst toob ta ka konkreetseid näiteid. Kuritegevuse esiplaanil on paraku islami riikidest pärit noored mehed, kuid oma osa annavad ka üldnimetusega „ida-eurooplased“ ja mustlased. Samas autor rõhutab, et see ei käi kohe kindlasti kõigi eelnimetatute kohta, valdav enamus inimesi on siiski ilusad ja head. Aga paraku nii on, et tilk tõrva rikub meepoti, seda enam, et sinna meepotti on hakanud liiga sageli tõrva tilkuma.

Kogu see raamat on väga teoreetiline, näiteid oleks võinud vast rohkemgi olla, sest näidete kaudu tuleb tegelik argipäev vast kõige paremini esile.

Raamatus kirjeldatud  kasvav kuritegevus ja getostumine muudab murelikuks.