Tuesday, February 28, 2017
Tuesday, February 14, 2017
Õnnelikud inimesed loevad raamatuid ja joovad kohvi

Kui raamatul on nii ilus ja helge pealkiri, siis tuleb see ka läbi lugeda. „Õnnelikud inimesed loevad raamatuid ja joovad kohvi“ on Agnes Martin-Lugand´i esimene romaan.
Lühidalt sisust. Diane on noor naine, kellel on kahasse geist sõbraga kirjanduskohvik „Õnnelikud inimesed loevad raamatuid ja joovad kohvi“. Ise on ta aga õnnest väga kaugel, sest liiklusõnnetus viis igavikku abikaasa Colini ja väikese tütre Clara. Ka aasta peale õnnetust veedab Diane masendunult oma päevi koduseinte vahel, kandes mehe särki, meenutades tema lõhna ja leinates oma leina. Colini unistus oli reisida Iirimaale ja sinna otsustab lõpuks ka Diane sõita, jättes maha kõik senise: kodu, kohviku, sõbra, segased suhted vanematega ning kõige kallimate hauakünkad. Selgub, et saatusel on siiski varuks veel midagi ja on vaja romantilist raputust, et eluga edasi minna.
Raamatu pealkirja järgi võiks oletada, et raamatu tegelased on õnnelikud inimesed, tegelikult on selles loos katkised hinged ja segased suhted. Kohvi joovad nad ka, aga sellest rohkem suitsetavad ja käituvad veidralt. Näiteks Edward, kes piltlikult öeldes tirib Dianet patsist ja käitub halvasti selleks, et näidata, kui palju talle tüdruk meeldib. Dianele meeldib Edward samuti, aga neid agasid, mis neil paariks saada laseks, tuleb ette nii mõnigi. Lõpuks on segastest suhetest nii palju abi, et Diane suudab teha olnuga rahu ja unarusse jäänud kohvikus „Õnnelikud inimesed loevad raamatuid ja joovad kohvi“ algavad paremad päevad – saab juua paremat kohvi kui seni pakutud ja lugeda raamatuid, näiteks Chuck Palahniuki ja Irvine Welshi teoseid.
Raamat meenutas mulle Kanal 2. laupäeva ja pühapäeva õhtuti näidatavaid romantilisi filme. Selline natuke nukker algus, siis tuleb mängu keegi kolmas ja romantika ning lõpp on helge ning edasimõeldav. Lihtne ühe-õhtu lugemine, kus lein ja leina kirjeldused frustratsiooni ei tekitanud.
Kirjastus: Tänapäev
148 lk
Tõlkija: Pille Kruus
Veel on lugenud:
http://riiulis.blogspot.com.ee/2014/04/onnelikud-inimesed-loevad-raamatuid-ja.html
https://sehkendaja.wordpress.com/2014/05/09/18-agnes-martin-lugand-onnelikud-inimesed-loevad-raamatuid-ja-joovad-kohvi/
http://kultuuritarbija60.blogspot.com.ee/2014/05/agnes-martin-lugand-onnelikud-inimesed.html
http://maemaailm.blogspot.com.ee/2014/04/onnelikud-inimesed-loevad-raamatuid-ja.html
Lugemise väljakutse 8. teema: Raamat kirjastuse Tänapäev sarjast „Punane raamat“.
Raamatu-pealkirja-luule: Sõber
Krooniga ja kroonita,
ihu ja hingega
sõber on pärl,
kindel linn ja varjupaik.
Igavesti ja veel üks päev.
ihu ja hingega
sõber on pärl,
kindel linn ja varjupaik.
Igavesti ja veel üks päev.
Raamatu-pealkirja-luule: Talv
Kuldses udus külmetavad jumalad
ja taamal laulavad metsad.
Udulaamade piirimail
tähine laotus tantsib.
Päikeses ja lumes,
suvi sulab talvel.
Hallaaegade algus
oli…on..tuleb.
ja taamal laulavad metsad.
Udulaamade piirimail
tähine laotus tantsib.
Päikeses ja lumes,
suvi sulab talvel.
Hallaaegade algus
oli…on..tuleb.
Sunday, February 12, 2017
Miss Peregrine´i kogu ebaharilikele lastele
Mul on eelarvamus igasugu fantasy kirjanduse vastu, s.t tõrge on lugude vastu, mida tegelikkuses olemas olla ei saa või mis on kuidagi seletamatud. See tõrge on tegelikult samuti seletamatu, sest ma ei ole ka ulme- ja fantaasiakirjandust eriti lugenud ;) Seekord valisin lugemise väljakutse 17. teema (raamat, mille pealkirjas on 5 sõna) alla raamatut. Kuna silma hakkas Ransom Riggsi „Miss Peregrine´i kodu ebaharilikele lastele“, siis otsustasin oma sisemisi eelarvamusi murda. Tegemist on autori debüütromaaniga.
Lühidalt sisust. Jacob on tundliku närvikavaga poiss, kes on väga kiindunud oma vanaisasse. Vanaisa lapsepõlve lood ajast, mil ta viibis lastekodus ja nähtud selleaegsed ebaharilikud fotod, süvendavad poisis huvi. Kui vanaisa sureb, soovitab Jacobi psühholoog tal minna saarele, kus lastekodu asus. Saarelt ei ole raske üles leida lastekodu tontlikud varemed. Sealt edasi segunevad reaalsus ja fantaasia. Jacob satub ajasilmusesse, mis viib ta 1940. aastasse.
Raamatu algus oli põnev ja paljutõotav. Esialgu näis, et hakkab hargnema teatud tüüpi psühholoogiline lugu. Sellest hetkest, kui lugu jõudis koletisteni, oligi see liigne ebareaalsus kohal ja minul huvi kadus ;) Selles mõttes olid ka suunamuutused raamatus ootamatud (raamatu algus tõotas midagi muud). Ajasilmuse mõte oli hea, kuid minu kujutelmas võinuks kujuneda sellest teistsugune lugu. Ebatavaliselt mõjus ka kirjeldatud 1940. aasta , mida kirjelduste põhjal tajusin pigem 19. sajandina - kõrtsis mehed pummeldavad ja siis kukuvad uustulnukat, sissetungijat materdama.
Ebatavalised lapsed ei sünni alati ebatavalistele vanematele ja ebatavalised vanemad ei saa alati […] ebatavalisi lapsi lk 148. Ebatavalised inimesed ei mahu üsna sageli tavamaailma, nende maailm ongi nagu neljas dimensioon.
Raamatu visuaalne pool olid küll väga hea. Ja neile, kes fantaasiat armastavad, võib see lugu olla üsna köitev. Seda kinnitavad mitmed teised lugejad.
http://raamatusoltlane.blogspot.com.ee/2013/12/miss-peregrinei-kodu-ebaharilikele.html
http://100-raamatut.blogspot.com.ee/2016/09/ransom-riggs-miss-peregrinei-kodu.html
http://ulmeajakiri.ee/?raamatuarvustus-miss-peregrine%B4i-kodu-ebaharilikele-lastele
Raamatu põhjal valminud film on kinodes juba ära olnud.
Subscribe to:
Posts (Atom)