Linnu lood
Evelin Ilves on mitmekülgne naine:
loob, koob, keedab, küpsetab ja teeb seda kõike kirega. Nüüd on järg jõudnud raamatute
kätte. „Linnu lood“ on Evelin kirjutanud oma tütrest ja oma tütrele. Selles
mõttes on see eriti armas algatus ja kindlasti on selline raamat just oma
lapsele kullast kallima väärtusega.
Need on ühe lapse kasvamise lood
Eestimaa kodus, mis asub natuke eraklikumas paigas, looduse keskel. Nii satuvad
Linnu teele toonepulk, konnake, linavästrikud, lilled ja liblikad. Linnuga koos
on suur Ameerika issi ja vahest harva venna ning õdegi on kusagil olemas. Päris
oma käega katsutavat „ödeventa“ tahaks küll ka. Emme on igal sammul oma Linnukest valvamas,
õpetamas ja julgustamas. Päris „kus ehani
ma mängisin küll lille, rohuga“ lood need küll ei olnud, kuid siiski õpitakse
tundma linde ja loomi ning märkama looduses olevat.
Kujunduselt on „Linnu lood“ väga
ilus raamat, Catherine Zaripi joonistused on imeilusad ja valitud värvigamma
nii mahe ja mõjub armasalt värskendavalt. Selle raamatu käekäiku (populaarsust)
mõjutab autori isiksus kindlasti rohkem kui mõnda teist raamatut. Eht
evelinilikult mõjuvad õpetussõnad lapsele lastevorsti ebatervislikkusest ja
issi linnulaulu mittearmastamisest rääkimine. Kellele Evelin ei sümpatiseeri,
see loeb raamatust välja selliseid kohti, mille kallal närida, teisigi. Kuid sellegipoolest
on see tore, südamlik, kodune raamat. Lood on parasjagu lühikesed ja sobivad
väga hästi ka lapsele õhtujuttudena ettelugemiseks.
Veel on lugenud:
Lugemise väljakutse 6. teema: väga ilusa (erilise) kaanekujundusega raamat.
Kirjastus: Evelini Eluköök
70 lk.
No comments:
Post a Comment