Ettelugeja

Bernhard Schlinki raamatu pealkirja „Ettelugeja“ kasutasin esmalt luues raamatuseljaluulet. Raamatuid riiulisse tagasi pannes jäi pilk peale lugemakutsuvale pealkirjale. Nii et ka juhused söödavad häid, mõjuvaid raamatuid ette.

Raamatu tegevus toimub Saksamaal, algab 50ndatel ja kulgeb paarkümmend aastat edasi. Lugu algab ebatavalise armastuslooga, kus 15-aastane Michael on armunud endast paarkümmend aastat vanemasse trammikonduktor Hannasse. Poiss avastab endas seksuaalsuse ja on naisest omamoodi sõltuv. Naine on sõltuv poisist kui abivahendist, tema häälest ning neist hetkeist, mil poiss luges naisele ette raamatuid. Mingil hetkel suhted katkevad. Kokku saadakse taas aastaid hiljem. Nüüd on noormehest saanud juurat õppiv tudeng, kes külastab kohtuprotsesse, ja naine on ühes sellises süüpingis. Kohut peetakse Natsi-Saksamaa naisvalvurite üle, kelle silme all hukkusid tuhanded juudid. Aastad mööduvad, naine on trellide taga, Michael on püüdnud eluga edasi minna, kuid minevik tammub järjekindlalt tema kõrval. Nii nagu tammub Hanna minevik Hanna kõrval.

Näiliselt muretust algusest kasvab välja sügavalt filosoofiline lugu, mis on väga mitmekihiline ja palju küsimusi tekitav. Psühholoogilselt on tõmmatud väga peeneid paralleele erinevate elutahkude vahel.  Siin on juttu valikutest ja otsustest, süüst ja häbist. Häbi ebavõrdse armastuse pärast. Hirmust end kirjaoskamatuna häbistada häbistada end kurjategijana lk 98. Häbi valede valikute pärast.. Häbi selle ees, et häbi sundis tegema valesid valikuid. Milline häbi on parem, kui sellest häbist nagunii pääseda ei ole võimalik. Kas mõista või hukkamõista? Raske on otsustada. Nii et laias plaanis on siin teemaks ka Saksa lihtrahva saatus sõjaajal, kellest ühed olid ohvrid ja teised ka ohvrid: süsteemi, mis vastuvaidlemist ei lubanud, ohvrid.

Samas võib lugeda seda lugu ka kirgliku armastusromaanina, sest siin on kirglikke hetki, igatsust, ootust, hoolimist ja armastust. Lembestseenid on kirjeldatud väga nüansirikkalt ja pigem ikka kaunilt, nii et mõistusega võetav ebavõrdne armastus ei näi sugugi nii vale kui ühiskonna moraalinormid seda ette näevad. Ning ka ettelugemine on midagi erakordselt erilist, mida saab mees naisele pakkuda. Armastusel ei pea olema piire. Need piirid on ainult inimese mõtlemises kinni.

Nii et selles lugemises on ilu ja valu mõlemad olemas. Ning kindel on, et loetu paneb mõtlema ja ükskõikseks ei jäta kohe kindlasti.  

Raamatut peetakse Schlinki meistriteoseks ning selle põhjal on valminud ka film.

Mahasalgamine on reetmise silmapaistmatu variant lk 55

Timukas ei vihka seda, keda ta hukkab, ja hukkab siiski lk 112 

Kirjastus: Varrak

160 lk