Kaotsis killud

Vanemaid raamatuid tuleb ka veidi tuulutada ja anda neile võimalus taas loetud saada.  Seekord sattus ette Joy Fieldingi „Kaotsis killud“, mis on väljaantud 97. aastal. Joy Fielding on näitleja ja üsna produktiivne kirjanik. Eesti keelde on tõlgitud veel tema „Südameseiskaja“.

Kate Sinclair on ametilt perenõustaja, kuid nagu see kingsepa lugu, on ka tema peres probleeme, millega on tal keeruline toime tulla. Nimelt on abielu ammu rutiinseks muutunud, eakal emal on tõsised mäluprobleemid, õde tahab abielluda sarimõrvariga ning teismelise tütre käitumine aitab ka juuste halliksminemisele kaasa. Lisaks on ta alati arvanud, et vananeda tuleb graatsiliselt, kuid kui need kardetud kuumahood, kortsud ja muud eaga kaasnevad nähud ilmnevad, ei osutu needki nii väga kergeltvõetavaks. Nii et, kui nähtavale ilmub noorusesümpaatia Robert, siis tundub ainuke õige mõte olla taas ihaldatud.

Siiski ei ole see ainult ühe keskeakünnise ületanud naise eneseotsingu lugu, sest loo arenedes muutub see üha kriminaalsemaks. Tempo on kasvav ja raamatu lõpupoole üsna närvesöövalt põnev. Ka sellel nn armastuslool ei ole lastud väga mesiseks muutuda. Huvitavaim osa on kindlasti usutavad ja hästi esiletulevad karakterid. Sest nii on, et ka lähedased võivad mõnikord käituda täiesti mõistetamatult.  Kuid iga tegelase käitumise taga on mingi kindel põhjus ja ajend. Seega pakub lõpplahendus selgitusi lisaks Kate enesemõistmisele ka tema laste ja õe käitumistele, ja suurem osa kaotsis kilde saavad kokku korjatud. Kuigi mõni kild neist on jäävalt kadunud.

Lihtsakoeline, kuid samas eluline lugu, sest tahame või mitte, on need jubedad sarimõrvarid olemas ja ka need naised on olemas, kes kõnnivad nagu nugade peal ja soovivad maailma tähelepanu oma avaldusega, et nad on sellesse maniakki armunud. Raamatus on palju dialoogi, vahest ehk liigagi üksikasjalikult on mingeid seiku dialoogi pandud. Aga lugemine edenes jõudsalt ja kindlasti on siin Kate eakaaslastel mingitki äratundmist. Kujutan ette, et ega selline lugu ilmselt pikas perspektiivis meelde ei jää, kuid ajaviiteks on väga hea. 

Kirjastus: Travon

333 lk