Nelja tee rist

Mõnikord on hea, kui juhtud teiste jutte pealt kuulama 😊. Mina kuulsin kõrvalt ühte raamatusoovitust ja  see soovitus Tommi Kinnuneni debüütromaan „Nelja tee rist“ on nüüd ka läbi loetud.  Ilma selle väikese seigata oleks võib olla lugematagi jäänud. Igatahes on mul hea meel, et üks hea ja kõnekas raamat on taas minu lugemislaual olnud ja kindlasti minusse ka oma jälje jätnud.

Raamat viib meid 19. sajandi lõpu Soome ja tegevus jõuab lõpuks välja pea tänapäeva. See on ühe perekonna lugu, mis on jutustatud nelja erineva tegelase läbi. Esimese lugu on ämmaemand Mariast, kes mõjub igas mõttes oma ajast eesolevana. Teine lugu on Maria tütar Lahjast, kellel on pealtnäha kõik õnnelikuks olemiseks olemas, aga „pealtnäha“ on vaid fassaad. Seevastu kolmanda loo keskmes olev Lahja minia Kaarin püüab leida lepitust enda ja teistega. Neljandas loos on Lahja abikaasa Onni, kes ei taha olla selline nagu on loodud ning on sunnitud elama vales. Neli elu ja kolm erinevat ajastut.

Selles raamatus on nelja inimese lood elu ülesehitamisest, valikutest ja ka loobumisest. Üksildus, oskamatus oma lähikondsetega suhelda, vana ju uue kokkupõrge, kus üks põlvkond ehitab ja teine lammutab selleks, et ehitada  oma ajale kohaselt, on osa mõjuvatest teemadest. Kindlasti on see raamat ka kitsarinnalisusest, mida on ette näidata igal ajastul.  Iga lugu on omamoodi eriline ja mõjuv.  Päris palju rõhku on pandud detailidele ja sellele, milliseid valikuid tehakse asjaolude tõttu. Eriliselt kriipis Maria loos,  kuidas ta paitas viimast korda oma kassi, et see siis vastu seina surnuks lüüa, sest oli sõda ja tuli ära minna, kuid kassi kaasa võtta ei saanud, samas palmipuule pandi enne minekut mitu korda vett, mis pikendas selle palmipuu elulootust.

„Nelja tee rist“ on raamat, kus kibestumust ja kurbust on rohkem kui rõõmu, kuid sellegipoolest meeldis mulle see lugemine väga. Meeldis see rütm, see fragmentaarsus, see meeleolu ja raamatu pikkus.  Kõige enam läks mulle hinge Onni lugu, aga ka Lahja lugu, sest Onni oli selline looja poolt loodud, mis sellest, et sellega oli tal ka endal raske leppida. Kuid Lahja oli selline Onni pärast. Ja Kaarina oli selline Lahja pärast. Tahestahtmata lähedaste käitumine mõjutab rohkem, kui seda ise arvame ja teinekord ka rohkem kui me soovime. Põhjamaa inimesed hoiavad oma mõtteid ja tundeid endale, mõistmata seda, et ütlemata sõnad ja rääkimata tunded võivad olla probleem samavõrd kui oskamatult väljendatud sõnad. Ja vaikimise taak mõjub, mitte ainult vaikijatele, vaid ka nende lähikondsetele.

Inimene suudab korraks isegi nagu kaalikas maas vedeleda, kui ta teab, et asjad lähevad paremaks. Lk 235

Parem mitu korda andeks paluda kui üks kord palumata jätta lk 235

Kirjastus: Varrak

Sari: Moodne aeg

257 lk