Andrei Hvostov kõlab
nii, et teda sooviks kõnetada vaid perekonnanime kaudu, millegipärast kõlab
Hvostov võimsamalt ja väärikamalt kui Andrei. Mulle on tema sõnavõtud alati
meeldinud, neis on väga targa inimese eluterveid mõtteid, suhtumist ja loogikat,
mis mõjub ja mõjutab.
Hvostov kirjutab
üldistel ja olulistel teemadel oma lapselapse Maarale, kuid sellekaudu ka meile
kõigile. Kõne all on ajakirjandus, armee, autism, Facebook, poliitika,
kirjandus jne. Küllap kõik need teemad, mis talle korda lähevad, mille pärast
ta südant valutab ja millest võiks tema Maara kunagi teadlik olla. Ta ei häbene välja öelda oma arvamusi ja ei
karda olla kriitiline, seal hulgas ka enesekriitiline. Üldjoontes ma nõustusin iga tema arvamisega,
kuid ka mittenõustumine mõnes teemas ei tee seda lugemist vähem meelepäraseks.
Seega minu jaoks oli „Kirjad Maarale“ väga mõnus ja mahlakas lugemine.
Omaenda käitumise põhjal tuletad ka teiste käitumise lk 140
Kirjastus:
Petrone Print, 2019
269 lk
No comments:
Post a Comment