Thursday, June 10, 2021

Kõik võib veel hästi minna

 


Heino Viik on päris uus autor ja tegemist tema esikromaaniga, seega täiesti puhas leht. Lootustandva pealkirjaga raamat ja uudishimu andsid kindla tõuke järele kaeda, millise kirjatööga on hakkama saadud.

Neljakümnekuue aastane ajalooõpetaja Hugo elab üldiselt tavalist elu. Abielu Aleksandraga on kestnud üksteist aastat ja peres on kaks last. Sisemiselt on Hugo siiski rahulolematu: naine ei märka teda enam piisavalt ning otsib meelelahutust kodust eemal, kuid ise ihkaks ta rohkem rahulikku olemist kui pidu. Keskiga on saavutatud, kuid nüüd on tekkinud küsimus, kas ma elan seda elu, mida ma väärin ja tahan? Mees on dilemma ees, kas proovida päästa seda, mida päästa annab või lasta asjadel minna?

Kui esialgu tundus, et tegemist on mingi tavalise suhtelooga, siis päriselt nii see ei olnud. Suhted olid peamised küll, kuid siia oli pikitud hästi palju enesevaatlust ning olukordade lahendusi. Tegelikult on siin teemasid laiemalt: suhteanalüüsist investeerimisnõuanneteni. Palju on sisse pikitud kirjandust ning Osho on nagu kaasautor, väga palju on teda tsiteeritud. Lisaks reisitakse meil ja mujal ning need reisiga seonduvad paigad ja seigad muudavad loo temaatikat kirevamaks. Näiteks käiakse mööda Viljandi kuulsaid antikvariaate ja otsitakse Dostojevski kuulsat „Vennad Karmazovid“ vanemat köidet.

Üldiselt olen harjunud, et raamatutes juhtub midagi, keegi tapetakse, keegi kaob ära, keegi petab, varastab, valetab, on haige . Sellegi loo puhul ootasin mingit draamat, mis veidi põnevust lisab.  Kui vahepeal näis, et nüüd juba hakkab mingitki intriigi looma, siis seda tegelikult ikkagi ei tulnud. Ei olnud ka üksteisele ärapanemist, kirgede tormi ja muud negatiivset ning selles suhtes oli see väga leebe raamat. Ja see ei olnud sugugi mitte paha, sest teadagi muud jama näeb ja kuuleb meediast küll, ning raamat ainult suhete teemal, kus need suhted on päris sügavuti analüüsitud ning selgeks räägitud, mõjub väga õpetlikult. Heino Viik on hea sulejooksu ja analüüsi võimega ning minu arvates päris korralik debüüt.

Kirjastus: Varrak, 2021

255 lk

No comments:

Post a Comment