Sädemest tõuseb leek

 

Olen Celeste Ng´lt varem lugenud “Kõik, misma sulle rääkimata jätsin” ja see meeldis mulle just laste ja vanemate vaheliste iselaadsete suhete  ja ootamatu lõpu poolest. Nii et varem loetud raamat köitis mind sedavõrd, et otsustasin veel temalt midagi lugeda, ja ega eesti keelde rohkem tõlgitud ei olegi, kui need kaks: minu varem loetu ja tänane mulje.

Mia Warren on kunstnikuhingega naine, kes kolib oma tütre Pearliga ühest paigast teise. Mõnda aega üüritakse elamist, siis pakitakse asjad ja minnakse taas.  Shaker Heights näib koht, kuhu võiks kauemaks jääda, sest perekond Richardson, kes neile maja üürivad, on kenad inimesed. Pearl sõbruneb pere noortega ning ka Mia ise leiab majateenijana nende pool rakendust. Kui Richardsonide peresõbrad soovivad lapsendada asiaadist tüdrukut, satuvad nende sündmuste sisse nii Richardsonid kui ka Mia.  Paraku ollakse eriarvamustel ja Elena Richardsonile tunduvad Mia minevik ja motiivid uurimisväärsed ning ta asub naise minevikku välja selgitama. Samal ajal muutuvad ka noorte suhted ja elud ning see sasipundar vajab mõistmist ja lahti harutamist.

Mingid teemad on siin üsna samad, mis olid „Kõik, mis ma sulle rääkimata jätsin“ loos. Hiina-Ameerika teemad tulevad sisse, samamoodi noorte ja vanemate vahelised suhted, kodused reeglid jms. ning isegi lõpp oli sama ootamatu. Lugu ise oli haarav, ka teemadering oli laiahaardega ning erinevate liinidena jooksid mitme inimese lood. Ja no mõtlemisainet andis kohe mitme kandi pealt: milline ema on rohkem ema, kas bioloogiline või see, kellel on sügav soov hoida ja armastada? Sissejuhatus oli üsna pikk, mingil maal hakkasin aduma, et saladus tuleb ja lugu läheb põnevamaks. Tavaliselt on nii, et kui saladus koidab, siis eeldad, et see peab midagi koletut olema. Siingi ootasin hullemat saladust. Saladus muidugi oli ja mis kellelegi hull näib, eks see on ka subjektiivne :D

Üldiselt on nii, et kui ma juba raamatu olen läbi lugenud, sellele oma aega olen pühendanud, siis ma virisema ei kipu, sest kaaned on minu käes ja neid avan ning sulgen ma ise. Kui ei köida, siis ei loe! Nii lihtne see ongi. See siin köitis küll ja mõtlen tänagi veel Miale.

Kirg on sarnaselt tulega ohtlik asi. See väljub lihtsalt kontrolli alt. See pääseb läbi seintest ja hüppab üle kraavide. Sädemed kargavad nagu kirbud ja levivad niisama kiiresti, tuulepuhang võib hõõguvaid süsi kilomeetrite kaugusele kanda. Parem on seda sädet kontrollida ja suure ettevaatlikkusega ühelt põlvkonnalt teisele üle anda nagu olümpiatõrvikut. Lk 170

Kirjastus: Eesti Raamat, 2018

351 lk