Vana maja renoveerimisega mul tegeleda ei ole
vaja olnud, kuid ometi köitis see raamat mind kohe. Tuuli Jõesaar on kirja pannud oma kodu rajamise-renoveerimise loo.
Ta teeb seda väga hästi. Kuidas ühte maja renoveerida, kui eelarve on piiratud,
töökäsi omast käest võtta ei ole, on keeruline ettevõtmine. Tuulil aga nii juhtus. Loogiliste sammudega käib ta läbi kõik vajalikud kodu
remondiga seotud etapid ning annab ka asjaajamise ja muud ametialast nõu. Raamatu
alapealkiri „remondipõnevik“ on siinkohal väga õige, raamat oligi otsast otsani
põnev, kogu aeg toimus mingi action, see
remont oli nagu mäkke ronimine – jõuad kusagile kaljunukile ja oled rõõmus
saavutatu üle, kuid siis selgub, et ronida on veel. Lisaks nõuannetele ja ehituslugudele on see
raamat ka hingele lähedane, sest siin on ehedaid emotsioone, ka hoolimist ja
hoidmist. Väga puudutas Pootsmani lugu, asjadest kinnihoidmise lugu, ning kui
miski läkski kehvasti, siis igas halvas leidis Tuuli ka hea noodi.
Väga vahetu ja siiralt armas raamat sobib
lugemiseks edukalt ka siis, kui silmapiiril pole mitte ühtegi majakökatsit,
mida renoveerima hakata. See on üks mõnus protsessi lugu, kuidas võitled iseenda
unistustega, kui palju oled valmis mööndusi tegema, kui see unistus on käega
katsutav, kuid siiski mõni pisiasi ei lase sel juhtuda. Igal juhul motiveeriv!
Kirjastus: Petrone Print, 2023
168 lk
No comments:
Post a Comment